Süti hinnangul peaks maksi kandmise kohustuslikuks muutmise otsusel olema vettpidavad põhjendused, mida praegu ei ole.

"Leian siiski, et riiklikud otsused peaksid olema ennekõike tõenduspõhised ja täna meil sellist tõendust ei ole kuskilt võtta. Me ajame siin segi teadmise ja arvamise. Me kõik arvame midagi siin selle kohta - kaasa arvatud mina -, aga tõendust selle kohta pole, et populatsioonidesse maskide laialdane sisseviimine midagi aitaks. Loomulikult, kaine talupojamõistus ütleb, et maski tuleks kanda, ma võib-olla ise ka paneks bussis selle ette, kui seal väga palju inimesi on, aga selle kohustuslikuks muutmine on hoopis teine teema," rääkis arst ETV saates "Suud puhtaks".

Sütt selgitas, et arstina kannab ta haiglas kaitsevahendeid, sealhulgas maski, aga väljaspool haiglat lähtub ta riigi senistest soovitustest ehk 2+2 reeglist, kätehügieenist. Tema hinnangul on senised soovitused ja piirangud Eestis viiruse leviku ohjamiseks toiminud.

"Maski kandmine kui selline ei ole mingi hõbekuul, mis meid tervena hoiab ja mis võiks olla aluseks piirangute leevendamisele. Mina näen pigem seda ohtu, et maski kandmine võib väga palju inimesi kõrvale juhtida olulisest, sellest, mis tegelikult aitab," rääkis Sütt.

Arst möönis, et piirangute leevenemisel võib maski kandmise kohta teatud reeglid riik välja töötada, näiteks just kaupluste ja muude teenindusasutuste jaoks. "Aga kohustust, mis minul on haiglas - kanda maski enda ja patsiendi kaitseks -, ei saa teha universaalseks, et see kehtib igal ajal, sõltumata sellest, kas poes on kaks või 200 inimest," rõhutas ta.

Sütt pelgab, et maskide kohustuslikuks muutmine tähendab seda, et maske hakataksegi kandma kohustuse, mitte tarvilikkuse pärast. "Maski kandmisel on mõte ainult siis, kui seda tehakse nii nagu peab," sõnas ta.

Arsti hinnangul piisab sellest, kui maski kandmine on sotsiaalne norm, mitte kohustus.

Sütiga ei olnud nõus materjaliteadlane, ettevõtja ja poliitik Marek Strandberg.

Tema hinnangul võiks maski kandmine olla Eestis rahvarohkemates kohtades juba ammu. "Mask ongi solidaarne kaitse. Vahet tuleb teha kahel asjal: üks on profilahendus ehk kui arstid on nakkuskoldes, siis nende kaitseriietus vastabki sellele olukorrale /.../; see, mida inimesed vajavad ja mis on solidaarse kaitse alus, on rahvamask või hügieeniline mask," rääkis Strandberg.

Ta lisas, et mask peaks olema kohustuslik avalikes kohtades, kus pole kahe meetri reeglit võimalik järgida. Tema sõnul aitab maski kohustuslikuks muutmine Eesti riigi kriisist välja tuua.

Strandberg ütles, et kui maski kandmine on kohustuslik, siis tuleb inimesi ka õpetada, kuidas seda õigesti teha tuleb. Ta lisas, et maski kohustusliku kandmise tõhusus selguks juba kuu ajaga.

"Me nägime, et sotsiaalne norm - püsida kodus - kohustusena või kuidas iganes seda võtta, toimis väga hästi. Nüüd on see norm leevendamisel. Minu hüpotees ja mida ka kerged arvutused kinnitavad, on see, et kui ruumis kasutada seda kohustuslikult, siis selle kehtivust on vaja kuu või poolteist. Kui me näeme väga järsku nakkuse kadumist ühiskonnas, siis see on ennast õigustanud. See pole pikk kannatus," ütles Strandberg.

Riigihalduse minister Jaak Aab on käinud välja mõtte muuta maski kandmine kohustuslikuks avalikes ruumides, kus inimesi on palju koos, näiteks kauplustes ja ka ühistranspordis.

"Seda "riiklikult kohustuslikuks" võetakse mustvalgelt, kõigile igal pool. Ma olen seda piiritlenud, et see on suletud avalik ruum ja tõenäoliselt rahvarohkem ruum. Ja kui hakatakse leevendama meetmeid, olen öelnud, et siis tuleb kaaluda, kas näiteks, kui öeldakse, et kaubakeskused tehakse nelja päeva pärast lahti, kas siis peavad müüjad, töötajad või ka kliendid kandma. See tulebki läbi kaaluda," selgitas minister.