Tööinspektsioon näeb palgavaidluste kasvu mais ja juunis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1588163520000 | amCalendar}}
Kõik tööandjad ei korralda oma tööd ümber töötajate õigusi silmas pidades. Seetõttu võib lähiajal tulla töövaidluste laine.
Kõik tööandjad ei korralda oma tööd ümber töötajate õigusi silmas pidades. Seetõttu võib lähiajal tulla töövaidluste laine. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Märtsi lõpus kasvas hüppeliselt tööinspektsiooni nõustamisliinile helistanute arv. Pöördujate küsimuste põhjal võib hinnata, et lähikuudel jõuab töövaidluskomisjoni hulk palgavaidlusi. Juristidel on juba praegu töövaidlusküsimustega tööd üle pea.

Tööinspektsiooni nõustamistelefonile helistanute arv kasvas märtsi lõpus ja aprilli alguses ligikaudu seitse korda. Ameti juristidel oli raskusi kõigile vastamisega, kuid nüüd on sinna rohkem tööjõudu suunatud, samuti on helistajaid vähem. Keskmiselt pöördub inspektsiooni poole 300 inimest päevas.

Peamised küsimused on seotud töötukassa makstava töötasu hüvitise ja ka töötasu vähendamisega, ütles tööinspektsiooni nõustamisjurist Leonid Siniavski. Uuritakse hüvitise maksmise eelduste kohta ja millal võib tööandja palka ühepoolselt vähendada. Kuna see on ka üks kriteerium töötukassa hüvitise jaoks, siis päritakse, kuidas seda korrektselt vormistada ja millised on tähtajad.

"Siin peab ütlema, et tööandjad eksisid väga palju nende tähtaegade vastu," ütles Siniavski.

Mõnel juhul küsisid ettevõtjad inspektsioonilt tähtaegade kohta, aga enamasti uurisid töötajad, mida on tööandja teinud valesti, miks on niimoodi läinud ja millised on nende õigused.

Tööseisak võib tuua vaidlusi

Teine populaarne teema on olnud tööseisak. Kuna ka see on üks töötukassa töötasu hüvitamise kriteeriume, siis see tõi küsimusi nii ettevõtjatelt kui ka töötajatelt. Firmad tahtsid näiteks teada, kuidas vormistada tööseisaku kehtestamise teatist, töötajaid aga huvitas, mida see neile tähendab ja kui palju nad saavad selle kuu eest töötasu.

Leonid Siniavski selgitas: "Kui töötukassa hüvitis on maksimaalselt 1000 eurot, 70 protsenti eelnevast brutopalgast, ja tööandja poolt makstav 150 eurot, siis mis summa suhtes tekib töötajal nõudeõigus selle kuu eest? See on nüüd tulevaste töövaidluste küsimus."

Vaidlusi võib tekitada see, kui töötukassa hüvitis ja tööandja makstav 150 eurot ei kata töötaja keskmist palka.

Praegu ei ole palgalangetuse küsimusi veel töövaidluskomisjoni jõudnud, kuid Siniavski hinnangul on see lähikuude küsimus.

"Pärast töötukassa hüvitiste maksmist selgub, kui palju töötajad pidid saama nendel kuudel oma töötasu ja kui palju nad tegelikult said. [Töövaidluskomisjoni] avalduste esitamise hooaeg tuleb, ma eeldan, mais-juunis. Suvel võib-olla tõmbab natuke tagasi, aga siis sügisel tuleb uuesti," märkis jurist, lisades, et kõik sõltub sellest, milline on üldine olukord ja kui aktiivsed on töötajad.

Enne allakirjutamist tuleks küsida tööinspektsioonist

Mis juhul aga peaks praegu tööinspektsiooni poole abi saamiseks pöörduma? Siniavski paneb töötajatele südamele, et kindlasti tuleks helistada enne, kui kuhugi alla kirjutatakse, sest pärast võib olla liiga hilja.

"Seda on ka varem juhtunud, et töötaja kirjutab alla ja siis küsib süüdimatult, mis ma nüüd tegin. Natuke hilja on küsida. Alati soovitan: kui teil on kahtlus, kuhu te peaksite alla kirjutama, helistage enne, konsulteerige," rõhutas Siniavski.

Tema sõnul ei peagi alati andma allkirjaga nõusolekut, vaid piisab, kui kirjutada paberile "tutvunud" ning kuupäev ja oma allkiri.

"Näiteks koondamishüvitiste puhul võib olla, et tööandja esitab teile paberi, kus on ülesütlemise avaldus. Seal on kõik nagu õige, aga see on taandkuupäevaga ehk just nagu koostatud kaks kuud varem," kirjeldas Siniavski. "Nüüd kui töötaja mõtlematult kirjutab alla, siis hiljem on tal keeruline tõestada, et ta ei kirjutanud sellele alla kaks kuud varem, vaid samal päeval. Selliseid asju juhtub ja sellepärast ma soovin töötajaid hoiatada, et nad mõtleksid, kuhu nad alla kirjutavad."

Uued paragrahvid

HUGO.legal õigusabiplatvormi jurist Katrin Martis ütleb, et nende poole pöörduvad inimesed nüüd küsimustes, mille olemasolust nad seaduses enne teadlikudki polnud, nagu töötasu vähendamise asjaolud.

Töölepingu ülesütlemise küsimustes on esitatud 130 õigusabipalvet. Ka koondamisõiguste ja sellega kaasneva hüvitise kohta on küsimusi palju.

Martis ütleb, et näeb palju olukordi, kus tööandjad otsivad alatuid võimalusi töötajast vabanemiseks. Katseajal töötaja puhul kasutatakse võimalust katseaega mitte pikendada, ent pikaajaliste, stabiilsete töötajate puhul hakatakse korraga otsima või leiutama põhjuseid, mida polegi, et mingit süütegu inimesele kaela määrida.

"Inimeste õiglustunne saab väga riivatud," tõdeb ta. "Inimesi sunnitakse kirjutama avaldusi omal soovil. Nõrgemad annavad järele ja kirjutavadki alla. See pole õige."

Ta rõhutab, et ainuüksi kanne töötamise registris - näiteks töölepingu lõpetatud poolte kokkuleppel - pole veel töösuhte lõpetamise dokument. Seda reguleerib ikka leping töövõtja ja tööandja vahel.

Ka lõpparve väljamaksmisega vassitakse, lükatakse oma kohustust erinevatel ettekäänetel muudkui edasi.

Lisaks sunnitakse inimesi kirjutama palgata puhkuse avaldusi. Samas soovitab ta töötajatel pilli ka mitte liialt lõhki ajada.

"Kui see päästab inimesele töökoha, siis pole mõtet iga kord nõuda ja vaielda, ehk saavutavad pooled ikka mingi kokkuleppe," soovitab ta. "Alati tasub mõelda, kas tasub tööandjaga vaielda või püüda midagi ikka heausksel kokkuleppel saada, või siis ei saa üldse midagi."

Eriti haavatavad on tema sõnul praegu väikesed tööandjad.

"Olen kindel, et see praegune olukord teeb ikka päris suure puhastuse tööturul," ütleb Martis.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: