Eesti on pettunud relvarahu üleskutse venimise pärast ÜRO-s
Eesti suursaadik ÜRO juures avaldas pettumust, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole alalistest liikmetest suurriikide vastasseisude tõttu suutnud mitme nädala jooksul kokku leppida toetamaks üleskutset kehtestada koroonakriisi tõttu maailma konfliktikolletes relvarahu.
"Jah, olen küll pettunud," ütles suursaadik Sven Jürgenson välisministeeriumi korraldatud infotunnis.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres tegi üleskutse üleilmseks relvarahuks 23. märtsil viidates üle maailma levivale koroonapandeemiale. Ta kordas oma üleskutset aprilli keske Julgeolekunõukogu kohtumisel, märkides, et koroonast jagusaamiseks tuleks sõdimine lõpetada. "Ma kutsun koheseks globaalseks relvarahuks igal pool maailmas: on aeg seisata relvakonfliktid ja keskenduda tõelisele võitlusele, võitlusele meie elude eest," ütles Guterres.
Siiski ei ole Julgeolekunõukogu suutnud sellekohast resolutsiooni, milles Guterrese üleskutset toetataks, rohkem kui kolme nädala jooksul vastu võtta.
Algselt ringles Julgeolekunõukogus 15 liikme seas kaks resolutsiooni kavandit. Ühe oli koostanud Prantsusmaa, millele ta püüdis saada esmalt alaliste liikmete heakskiitu. Teise koostas Tuneesia valitud ehk mittealaliste liikmete nimel. Resolutsiooni vastuvõtmiseks on eriti vajalik alaliste liikmete toetus, kes võivad endale ebasobiva resolutsiooni vetostada.
Väidetavalt ongi COVID-19 resolutsiooni takerdumise taga alaliste liikmete vastasseisud. Neist esimene puudutas USA ja Hiina konflikti selle üle, kuidas nimetada koroonaviirust. Hiinale ei olnud vastuvõetav selle nimetamine Wuhani viiruseks, kuid nüüdseks on sellest komistuskivist üle saadud.
Teiseks probleemiks said Venemaa ja USA, mis leidsid, et relvarahu üleskutse võib takistada neil terrorismiga võitlemast. See probleem sai lahenduse siis, kui resolutsioonist jäeti välja sellised konfliktid, mida ÜRO Julgeolekunõukogu pole käsitlenud. Viimaseks takistuseks tõusis aga USA presidendi Donald Trumpi otsus loobuda Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahastamisest.
"Loodan, et Julgeolekunõukogu viis suurt suudavad sellest tupikust välja tulla," kommenteeris Jürgenson reedel olukorda.
Nüüdseks on kaks resolutsioonikavandit Prantsusmaa eestvedamisel liidetud ning võimalik, et järgmisel nädalal suudab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastu võtta.
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid on kõigile maailma riikidele täitmiseks kohustuslikud.
Toimetaja: Mait Ots