Eesti Energia käive langes madala elektrihinna tõttu 16 protsenti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Eesti Energia

Eesti Energia käive langes kümnendi madalaima elektrihinna tõttu möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes 16 protsenti 227 miljonile eurole. Ettevõte teenis esimeses kvartalis puhaskahjumit 2 miljonit eurot, aasta tagasi samal perioodil oli energiafirma puhaskasum 9,5 miljonit eurot.

Eesti Energia juhatuse liikme ja finantsdirektori Andri Avila sõnul mõjutasid majandustulemusi erakordsed olud nagu soojast talvest tingitud elektritarbimise vähenemine, koroonakriisi täiendav negatiivne mõju elektri- ja õlitarbimisele ning kõige madalamad elektrihinnad alates elektrituru avanemisest. Lisaks tarbimise vähenemisele hoidis Nord Pooli elektriturul hinna madalal Põhjamaade väga kõrge hüdrobilansi tase.

"Põhjamaades on potentsiaal toota keskmisest 25 teravatt-tundi rohkem hüdroelektrit. Võrdluseks, sellest jaguks Eesti elektritarbimise katmiseks kolmeks aastaks. See mõju oli tuntav ka Eesti hinnapiirkonnas, kui elektri hind jõudis mõnel ööl langeda 0 euro lähistele. Madal elektrihind teeb rõõmu meie klientidele, kuid ettevõttele tähendas see väiksemat müügitulu, mida ei korvanud ka vedelkütuste ning gaasi müügitulu kasv," ütles Avila pressiteate vahendusel.

Nord Pooli elektrituru Eesti hinnapiirkonnas oli kvartali keskmine hind 27,6 eurot megavatt-tunni kohta ehk 20 eurot aastatagusest odavam.

Eesti Energia müüs Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rootsis ja Soomes aasta esimese kolme kuuga 2 teravatt-tundi elektrit ehk kaks korda rohkem kui ise tootis. Madalast elektri turuhinnast ja kõrgest CO2 kvoodi hinnast tingituna kahanes elektritoodang aastaga 57 protsenti 1 teravatt-tunnile.

Taastuvelektri tootmise maht ületas esmakordselt põlevkivielektrit

Elektritoodangust poole moodustas taastuvelekter, mis näitas aastaga 14-protsendilist kasvu paremate tuuleolude ja tuuleparkide hea töökindluse toel. Teise poole toodangust moodustas elekter põlevkivist, põlevkivigaasist ja jäätmetest.

Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal kogutoodangust kasvas kvartali keskmisena 61 protsendile. Eesti Energia CO2 emissioon vähenes esimeses kvartalis aastaga 65 protsenti 0,9 miljonile tonnile.

Vedelkütuseid tootis Eesti Energia esimeses kvartalis 122 000 tonni, mis õlitehaste eelmisest aastast erineva hooldusgraafiku tõttu jäi vaid napilt alla mullusele rekordtoodangule. Vedelkütuste müügitulu kasvas aastaga 18 protsenti 35 miljoni euroni.

Avila sõnul hakkas globaalne nõudlus naftatoodetele koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestatud liikumispiirangute tõttu drastiliselt langema. Ta märkis, et negatiivset mõju on tootjatele näha veel mitme kvartali jooksul. "Oleme vedelkütuseid riskimaandamistehingutega suures osas ette müünud, mis pakub meile kriisis mõningat leevendust," sõnas Avila.

Võrguteenuse müügitulu kahanes vähenenud tarbimisest tingitud edastusmahtude tõttu 4 protsenti tasemele 60 miljonit eurot.

Eesti Energia investeeris kvartaliga 69 miljonit eurot, millest lõviosa moodustas Tootsi tuulepargi aluse maa omandamine.

Eesti Energia üldkoosolek kinnitas aprilli lõpus ettevõtte 2019. aasta majandusaasta aruande ja otsustas jätta kasumi jaotamata.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: