Lõppev aasta oli põlevkivitööstuse jaoks edukas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Põlevkivitööstusel oli edukas aasta, kuna maailmaturul on põlevkiviõli hind kõrge. Tööstusharu tulevik on aga keeruline, kuna pole veel teada, millised nõuded sellele rohepöörde raames laienevad.

Eesti suurimal põlevkivikaevandajal Eesti Energial oli mööduv aasta esimene, kus põlevkivi kasutati rohkem õli tegemiseks kui elektrienergia tootmiseks, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Lähiaastatel keskendutaksegi sellele, et 2023. aastal käivitada uus õlitehas, mille jaoks andis valitsus kevadel riigiettevõttele 125 miljonit eurot.

Sutteri sõnul on Eesti Energial on põlevkivisektoris selja taga keerulised aastad, mis tähendas inimeste koondamist ning ettevõtte struktuuri korrastamist.

"Need ümberkorraldused jäävadki suuresti aastatesse 2019 ja 2020. Siit edasi saame areneda ja kasvada ning ma usun, et need tublid töötajad, kes meil on, saavad olla üsna kindlad, et neil on töö järgmisel aastal ja ka kümne aasta pärast," ütles Sutter.

Eesti suurima põlevkiviõlitootja VKG juhatuse esimees Ahti Asmann oli uhke, et koroonaaastal suutis VKG töötada ilma riigilt abi küsimata. Asmanni sõnul on hetkeolukord maailmaturu nõudlust ja hinda arvestades hea, kuid rohepöördega seotud selgusetus tuleviku puhul tähendab seda, et uusi investeeringuid omanikud teha ei plaani.

"Ettevõtted teevad arendusinvesteeringuid juhul, kui nad suudavad mingilgi moel tulevikku prognoosida. Praegu on seoses süsinikumaksupoliitikaga täiesti võimatu prognoosida lähima viie, kümne aasta perspektiivis. Tänane majanduskeskkond, maksukeskkond, regulatiivne keskkond ei soosi ühtegi investeeringut põlevkivi väärindamisse," sõnas Asmann.

Alexela Gruppi kuuluvat Kiviõli Keemiatööstust aitas ellu jääda sügisel valitsuselt saadud 37 miljoni euro suurune laen. Selle abil tahetakse õlitööstust uuendada nii, et piirkonna saastamine väheneks paari aastaga tuntavalt.

Kiviõli Keemiatööstuse tulevikku näeb juhatuse esimees Priit Orumaa selles, et väljutakse järk-järgult põlevkivitööstusest, pöörates pilgu jäätmemajandussektorisse.

"Kiviõli Keemiatööstus peab muutuma põlevkivikäitlejast jäätmekäitlejaks ja see on selge suund, mille me oleme võtnud. Me teeme vastavaid uuringuid ja taotleme ka keskkonnalubasid nende katsetuste läbiviimiseks. See on Kiviõli keemiatööstusele ainus päästerõngas selles rohepöördes. Jäätmete taaskasutus, kõikidest orgaanilistest plastjäätmetest õli tootmine - see on Kiviõli keemiatööstuse šanss tänases olukorras," ütles Orumaa.

Põlevkivitööstus annab Virumaal tööd rohkem kui 6000 inimesele.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: