Peaminister Jüri Ratas ütles, et põlevkivisektor on Ida-Virumaa suurim tööandja ning sellest sõltub tuhandete perekondade toimetulek.

"Kuna haiguspuhangu tõttu on langenud nii elektritarbimine kui naftatoodete üleilmne nõudlus, on valitsuse tugi olukorra normaliseerumiseni oluline," ütles ta ja lisas, et sektor peab samal ajal ka ise kohanduma ja ellu viima arendusi, mis panustavad puhtamasse energiatootmisse.

Majandusminister Taavi Aas selgitas, et sektori abistamiseks on välja töötatud abinõude pakett. "Nende hulgas on tuha ladestamise keskkonnatasu alandamine ning karjääridest ja kaevandustest väljapumbatava vee erikasutustasu ajutine kompenseerimine. Ajutiselt lubatakse ka erimärgistusega kütuse kasutamist põlevkivi karjääritehnikale ja seadmetele," selgitas ta.

Pärast uuringuid arvati põlevkivituhk sellest aastast ohtlike jäätmete nimekirjast välja. Muudatusega langetataks põlevkivituha tasumäär samale tasemele põlevkivi aheraine tasumääraga. Aasta teises pooles on keskkonnaministeeriumil kavas välja tulla laiaulatuslikuma põlevkivivaldkonna jäätmete saastetasude süsteemi muudatusettepanekutega.

Aas rõhutas, et ettevõtetel on vajadusel võimalik pöörduda ka Kredexi poole laenu või laenukäenduse saamiseks.

Kriisiabi kulu riigieelarvele on ligi 14 miljonit eurot. Samas on riik nendest ettevõtetest tööjõumaksudena saanud aastas umbkaudu 60 ning muude maksude ja tasudena 50 miljonit eurot. Äritegevuse seiskumisel jääks need tulud saamata.

Põlevkiviõli tootjate eelmise aasta eksporditulu ulatus 390 miljoni euroni. 100-aastase ajalooga sektoris töötab ligikaudu 7600 inimest ning lisaks on sellega seotud veel tuhanded piirkonna inimesed.

Majandusministeerium, rahandusministeerium, keskkonnaministeerium ning justiitsministeerium hakkavad ette valmistama abipaketi konkreetseid muudatusettepanekuid ja esitavad need valitsuse istungile.