Iisraeli parlament andis Netanyahu ja Gantzi ühisvalitsusele oma heakskiidu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Meeleavaldaja Netnyahu ja Gantzi plakatiga.
Meeleavaldaja Netnyahu ja Gantzi plakatiga. Autor/allikas: SCANPIX / AFP / JACK GUEZ

Iisraeli seadusandjad kiitsid neljapäeval heaks peaminister Benjamin Netanyahu ja tema senise rivaali Benny Gantzi moodustatud uue valitsuse.

Parlament toetas koalitsioonilepet 71 poolthääle ja 37 vastuhäälega, seisis avalduses. Valitsus vannutatakse ametisse arvatavalt järgmisel nädalal.

Netanyahu ja tema kunagine rivaal Gantz on öelnud, et valitsus vannutatakse ametisse 13. mail. Netanyahu jääb valitsusjuhiks 18 kuuks, pärast seda annab võimu üle Gantzile.

Uus valitsus vaidlustati kõrgemas kohtus, kuivõrd vastaste sõnul ei saa Netanyahu talle esitatud korruptsioonisüüdistuste tõttu valitseda. Samuti on heidetud ette, et osa koalitsioonileppe punkte on vastuolus seadusega.

Kolmapäeva õhtul otsustas aga kohus, et Netanyahu juhitud valitsuse moodustamise tõkestamisele pole õiguslikku alust.

Kohus märkis, et koalitsiooni lubamine ei pisenda Netanyahule esitatud süüdistuste tõsidust, kuid neid menetletakse tema kohtuprotsessil, mis algab 24. mail.

Arvamusliidrid ja rivaalid on 2009. aastal võimule tulnud Netanyahu valitsusaja lõppu korduvalt kuulutanud, ent vahel "võluriks" hüütud peaminister on alati leidnud tee oma positsioon säilitada.

Iisrael on stabiilse valitsuseta olnud alates 2018. aasta detsembrist. Alates sellest ajast on peetud kolm üldvalimist, kus Ganzi Sinivalge allianss ja Netanyahu Likud on saanud tasavägiseid tulemusi.

Netanyahu on sel perioodil juhtinud valitsust ajutise peaministrina.

Pärast märtsis peetud kolmandaid valimisi nõustus Gantz hoolimata paljude parteikaaslaste vastumeelest ühtsusvalitsuse moodustamisega.

Tema sõnul on see vajalik poliitilise stabiilsuse tagamiseks ajal, mil riik proovib parandada koroonaviirusest tingitud majanduskahju.

Esimestel kuudel tegeleb valitsus peamiselt koroonaviirusega, mis on üheksa miljoni elanikuga riigis nakatanud umbes 16 000 inimest.

Iisrael võttis viiruse pidurdamiseks kiireid meetmeid ja on suutnud surmade arvu hoida vaid veidi üle 200.

Viimastel päevadel on hakatud piiranguid lõdvendama ning on osaliselt taasavatud poode ja ärisid, aga ka algkoole.

Lisaks pandeemiast räsitud majanduse ülesehitamisele, saab uus valitsus alates juulist otsustada ka suure osa okupeeritud Läänekalda annekteerimise üle.

Läänekalda juudiasunduste annekteerimisele on õnnistuse andnud USA president Donald Trump, ehkki ÜRO seisukohalt rikub see rahvusvahelist õigust.

Annekteerida võidakse ka Jordani jõe org, mida Trump on samuti valmis Iisraeli osana tunnustama.

Mõlemad käigud viivad tõenäoliselt rahutusteni Läänekaldal ja Gaza sektoris.

Palestiinlased näevad Läänekallast oma tulevase riigi põhiosana ja ÜRO on hoiatanud, et annekteerimine vähendab püsiva rahu lootust.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: AFP-BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: