Lisaks OECD õpitulemuste uuringule ehk PISA üldtestile, milles Eesti õpilased näitasid väga kõrgeid tulemusi, on Eesti tõusnud finantskirjaoskuse uuringus lausa esikohale.

PISA finantskirjaoskuse test viidi 2018. aastal läbi samaaegselt PISA üldtestiga, kuid oli riikide jaoks vabatahtlik. Kui ülduuringus osales 79 riiki, siis lisatestis vaid 20. Uuringus osalevad 15-aastased õpilased.

Seda sooritanud õpilased aga ei teadnud, et teevad kaht erinevat testi, küsimused olid nende jaoks kõik ühes testis koos. See andis võimaluse nende tulemusi teiste ainetulemustega ka kõrvutada.

Eelmise, 2012. aastal läbi viidud PISA finantskirjaoskuse uuringus tuli Eesti Shanghai ja Belgia järel keskmiselt 529 punktiga tublile kolmandale kohale. Ent kuus aastat hiljem korraldatud uues uuringus oli just Eesti see, kes tegi läbi suurima tõusu, kerkides üksiti esimeseks.

Haridusminister Mailis Reps kommenteeris, et vahe teiseks jäänud Soomega on nii suur, et mingit statistilist viga selles olla ei saa.

Tõepoolest, Eesti õpilased kogusid selles lisauuringus keskmiselt 547 punkti, Soome järgnes 537 punktiga, kolmas oli Kanada 532 punktiga. Esikümnesse mahtusid veel Poola, Austraalia, USA, Portugal, Läti, Leedu ja Venemaa.

Kui Eesti punktiarv kerkis enim, siis Austraalia tegi läbi suurima languse. Teiste tulemused palju ei muutunud.

Mida rohkem raamatuid, seda parem tase

Eesti uuringust tuli küll välja, et venekeelsetes koolides on finantskirjaoskuse tase madalam. Seal on ka vähem majandus- jm lisaõppeprogramme kui eestikeelsetes koolides.

Vahe poiste ja tüdrukute tulemustes ei olnud märkimisväärne, ka sellega tõusis Eesti teistest riikidest esile.

Eestis on ka muu võrdsusega hästi: finantskirjaoskuse tulemused ei sõltu pere sotsiaalmajanduslikust ega piirkondlikust taustast. Kõige kõrgema tulemuse tegid küll Lääne-Eesti koolide õpilased, ent vahe teiste piirkondadega polnud märkimisväärne.

Testi põhjal otsustades on 95 protsendil Eesti õpilastest olemas rahatarkuse põhiteadmised, ent lausa 20 protsendil on need teadmised tipptasemel.

Küll aga joonistus välja mitu haridusametnike jaoks üllatavat seost. Esiteks oli õpilaste finantskirjaoskuse testi tulemus kõrgem, kui nende tulemus matemaatika ja funktsionaalse kirjaoskuse testi tulemuste põhjal oleks lubanud eeldada. Teiseks aga mõjutab taset raamatute arv kodus: kellel on koduses raamatukogus üle 200 raamatu, nende rahatarkuse testi tulemused olid keskmiselt 80 punkti kõrgemad kui nendel, kellel pole kodus ühtki raamatut või on neid vaid mõni üksik.

Koolitundidesse on lisandunud erinevad programmid, mis on Eesti tulemust parandanud. Õppekavas on ka palju praktilisi ülesandeid, mis on tubli tulemuse kujundamisele kaasa aidanud.

Nii ongi paremad tulemused kujunenud neil, kes on raha teemadel mõne teise aine õpikust lugenud.

Samas räägitakse peredes raha teemal vähe. 40 protsenti uuringus osalenud õpilastest ütles, et pole oma perega kunagi eelarve või majandusuudiste teemal rääkinud. Samas need, kes seda on teinud, ei saanud testis kõrgemaid tulemusi. Pigem vastupidi: peredes, kus rahast liiga palju räägiti, saadi hoopis madalamaid tulemusi.

Vastuolusid tulemuste ja tegelikkuse vahel oli veel. Õpilased, kes teenivad ise raha kas siis kodutööde eest, perefirmas töötades või kusagil mujal kooli kõrvalt tööl käies, said uuringus vähem punkte kui need, kes ise raha ei teen, vaid saavad taskuraha niisama. 72 protsenti uuringus osalenud õpilastest saabki taskuraha ilma, et peaks selleks kodus tööd tegema.

Eesti õpilased on väga iseseisvad oma raha üle otsustama. 87 protsenti neist otsustab ise, millele oma raha kulutab. 75 protsendil noortest on pangakaart, sama palju neist teeb ka oste internetist. 51 protsenti teeb mingit tööd, millega teenib raha. 65 protsenti õpilastest sooviks tulevikus oma ettevõtet juhtida.

Reps ütles, et üldiselt on PISA põhitesti ja finantskirjaoskuse testi tulemused omavahel seotud: kes sai paremaid tulemusi esimeses, tegi ka teises tubli tulemuse.

Samuti on seotud kõrgemad tulemused testides ja üldine rahulolu, mida PISA samuti mõõdab. Nii on koolides, kus esineb kiusu, õpilastel on väiksem õnnetunne või muidu midagi tugevalt häirib, ka hariduslikud tulemused nõrgemad. Ja vastupidi - kes tunneb end koolis hästi, sel on ka testis mõõdetavad õpitulemused paremad.

Testitulemuste selgitust saab järelvaadata siit.