Toomas Luman: riik on andnud ettevõtjatele liiga optimistlikke signaale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Riik ei tohiks ettevõtjatele anda liiga optimistlikke signaale, et kõiki suudetakse toetada, sest see paneb ettevõtjad äraootavale seisukohale, märkis Eesti kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees ning ehitusettevõtja Toomas Luman "Esimeses stuudios".

Riigi kriisiaegsete meetmete kohta märkis Luman, et kindlasti ei ole kõik raskustesse sattunud ettevõtted need, kes on sattunud raskustesse koroonakriisi tõttu. "On ka neid, kes olid raskustes juba enne. Kui valitsus kedagi abistab, siis ta peab vaatama, ega ei ole enne juba olnud mingeid (ettevõtetes tehtud) valeotsuseid, et ei ole satutud raskustesse muudel põhjustel kui koroonakriis," ütles Luman.

Lumani sõnul tulevad ettevõtted kriisist läbi kindlasti efektiivsematena, kui nad olid enne kriisi, kuid tõhusamaks pürgimist võiks riik ka ise stimuleerida, mida laene välja jagades kindlasti ei tehta.

"Kui riik tahaks midagi kiirelt teha, siis ma vähendaks oluliselt Kredexi otselaenude mahtu ja tõstaks selle arvelt Kredexi käenduste ja garantiide mahtu. /.../ Kredex saaks oluliselt suuremas mahus Eesti ettevõtete probleemseid laene toetada, et pangad ei kutsuks neid laene tagasi, et ettevõtted saaksid end restruktureerida, muuta end efektiivsemaks, et suudaks neid laene teenendada," lausus Luman, ning lisas, et riik peab endale aru andma, et kõik väljajagatavad laenud 100 protsenti tagasi ei tule.

"Kui oleks garantii, et tulevad 100 protsenti tagasi, siis võiksid selle tööga tegelda pangad, kus rahapuudust täna otseselt pole," märkis Luman.

Lumani sõnul on liiga optimistlikud need, kes loodavad kriisi kadumist sügiseks.

"Inimeste käitumisharjumused on väga oluliselt muutunud, inimeste liikumine on piiratud, kaupade liikumine on piiratud, tarbimine on vähenenud – vaatame kütusemüügi, automüügi numbreid. Inimeste kindlus on niivõrd palju langenud. Eeldada, et see kriis läheb üle ja sügiseks on kõik korras, on täiesti vale," ütles Luman.

Ükski riik majanduse kantavat kahju kinni ei suuda maksta, märkis ta.

"Kui eelmises kriisis jõudsime kriisi põhjas kuskil 116 000 töötuni, siis ma arvasin, et jõuame ka selles kriisis sinna kuskil 9 kuni 12 kuuga, aga rahandussektori osa analüütikuid on veendunud, et me jõuame selle numbrini kuskil kuue kuuga," lausus Luman ning lisas, et suure tõenäosusega on oktoobriks Eestis ligikaudu 100 000 töötut.

Lumani sõnul pole mõistlik jagada praegu ettevõtteid sektori või tüübi järgi ning siis otsustada, keda riik peaks toetama. Vältima peaks tema sõnul väga suurte ja väga väikeste ettevõtete toetamist. "Ka eelmises kriisis ütlesin, et valitsus ei peaks tegelema väga suurtega, ja seda põhjusel, et tal ei jätku selleks ressursse, ja ta ei peaks tegelema väga väikestega, sest need on üldjuhul väga paindlikud ja nende probleeme ei ole võimalik riigil hallata," lausus ta.

Lumani hinnangul on riik tõenäoliselt andnud ettevõtjatele liiga optimistlikke signaale, et kõiki suudetakse aidata ja see on muutunud osa majandusest passiivseks ootajaks.

"See võib-olla on pannud vähemalt osa ettevõtjatest äraootavale seisukohale. Praegu on teadmine oluliselt teine kui ta oli 12. märtsil, kui eriolukord välja kuulutati. Ma arvan, et tuleb värskel infol põhinevaid seisukohti edastada ka ettevõtjatele. Riik toimib maksutulude pealt ja majandusest genereeritud tulud moodustavad ühe kolmandiku. Kui seadustega on 85 protsenti paika pandud, kuidas riik peab selle kulutama, siis on riigi mängumaa ainult 15 protsenti sellest kolmandikust ehk jämedalt ainult viis protsenti kogu majanduse mahust," rääkis Luman.

"Nõus, me (riik - toim.) saame võtta laenu juurde, aga me ei saa seda teha lõpmatult ja me ei saa 25 miljardi suurust (majandusest tulevat) lisandväärtust kuidagi riigikassast tuleva rahavooga kinni katta. See on fakt," lausus Luman.

Ehitusettevõtjana märkis Luman, et sellesse sektorisse jõuab kriis tavaliselt hiljem kui mujale, ja seetõttu pole ehitussektor kunagi hea indikaator, kuidas kriis majandusele mõjub.

"Ma arvan, et ehitussektori põhi on kuskil aastal 2022 ehk umbes pooleteist aasta pärast tänasest. Kui ettevõtted suudavad oma tellimuste taset hoida, on nad väga tublid. Tellimuste tõstmise eesmärk on täitmatu eesmärk," märkis Luman, ja lisas, et ehitussektor peab arvestama selle aja jooksul 30- kuni 40-protsendise langusega ning erasektori tellimuste vähenemisega rohkem kui poole võrra.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: