Statistikaameti analüütiku Helle Bunderi sõnul oli koroonaviiruse mõju töötlevale tööstusele märtsis kergelt näha.

"Töötleva tööstuse 23 tegevusalast võib täheldada kasvu ainult neljas: toiduainete, keemia- ja farmaatsiatoodete ning elektriseadmete tootmises. Kui varasemalt oli tavapärane, et pooled või isegi üle poolte tegevusaladest näitasid positiivset trendi, siis praegu seda enam nentida ei saa," ütles Bunder.

Töötlevas tööstuses toodeti 2019. aasta märtsiga võrreldes kuus protsenti vähem. Suurema osatähtsusega tööstusharudest langes arvutite ja elektroonikaseadmete, metalltoodete, ehitusmaterjalide ja põlevkiviõli tootmine. Rohkem valmistati võrreldes eelneva aastaga toiduaineid ja elektriseadmeid.

Kogu töötleva tööstuse toodangust 68 protsenti müüdi välisturule, ekspordi osa müügist oli suurim elektroonika- ja elektriseadmete tootmises. Korrigeerimata andmete alusel vähenes võrreldes eelmise aastaga toodangu müük ekspordiks kolm ning siseturule kaks protsenti.

Sesoonselt korrigeeritud andmete alusel toodeti märtsis võrreldes veebruariga tööstuses kokku üheksa ja töötlevas tööstuses 11 protsenti vähem toodangut.

Energeetika valdkonnas vähenes võrreldes 2019. aasta märtsiga elektri tootmine 42 protsenti ja soojuse tootmine üheksa protsenti. Elektrienergia vähenemise põhjuseks on nagu varasemalt süsihappegaasi kõrge hind, mistõttu on põlevkivielektrit kallis toota.