Mõlemast piirkonnast kaasatakse juhuvalimi alusel 1080 osalejat, kelle veeniveres uuritakse antikehade olemasolu, et hinnata viirusega kokku puutunud inimeste hulka. Pärast seda uuringut on kavas teha ka üle-eestiline uuring, teatas Tartu Ülikool.

Kusagil maailmas, sealhulgas Eestis, ei ole täpselt teada, kui palju inimesi on koroonaviirusega nakatunud või sellest põhjustatud haiguse läbi põdenud. Seepärast alustavad Tartu Ülikooli teadlased koostöös Saaremaa ja Õismäe perearstidega juuli lõpuni kestvat seroepidemioloogilist uuringut, mille eesmärk on määrata COVID-19 antikehade olemasolu inimese organismis.

Antikehad näitavad, kas inimene on COVID-19 läbi põdenud.

Uurimisrühma tööd juhib nakkushaiguste uurimisele keskendunud Tartu Ülikooli pediaatria õppejõud Piia Jõgi, kelle sõnul on tõenäoliselt väga suur hulk inimesi, kes ise üldse ei teagi, et nad on koroonaviirusega nakatunud või haiged olnud.

"Antikehade määramine aitab aga tuvastada ka neid, kes on põdenud ilma haigustunnusteta. Vaid nii saame parima ülevaate sellest, kui suur hulk inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud," tõdes Jõgi.

Uuringupiirkonnad ja valim

Saaremaa on uuringusse kaasatud seepärast, et seal on haigestumine COVID-19-sse Eestis kõige ulatuslikum. Teiseks piirkonnaks valiti juhuslikkuse alusel Tallinna Õismäe linnaosa, kus haigestumine on tagasihoidlikum. Kahe piirkonna uuringutulemuste võrdlemine on oluline selleks, et teha tasakaalustatud järeldusi ja planeerida üle-eestilist uuringut.

Mõlemas piirkonnas moodustas Eesti Haigekassa juhuvalimid ning osalemiskutse saavad 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 Õismäelt. Uuringusse kaasatakse juhuvalimi alusel inimesi kõikidest vanuserühmadest, vastsündinutest kuni 100-aastasteni.

Osalema kutsutakse igast kümneaastasest vanusevahemikust 120 inimest, välja arvatud 80–100-aastased, kelle hulgast palutakse uuringus osalema kokku 120 inimest.

Valimi suurus 1080 inimest kummagi piirkonna kohta tuleneb statistilistest arvutustest.

Uuringus osalemine on vabatahtlik. "Loodame väga inimeste koostööle, sest mida kiiremini jõuame mõlemast piirkonnast 1080 inimest kaasatud, seda kiiremini saame esmase ülevaate koroonaviiruse levikust ning võime alustada üle-eestilise uuringu planeerimist. Mida rohkem me viiruse kohta teame, seda parem on meil sellega võidelda," rääkis Jõgi.

Valitsus toetas Tartu Ülikooli seroepidemioloogilist uuringut KoroSero-EST Saaremaal ja Õismäel 300 000 euroga.

Tartu Ülikool korraldab ka koroonaviiruse levimuse uuringut, mille käigus hinnatakse koroonaviiruse levikut ja epideemia kulgu Eestis ninaneelust võetud proovi PCR-uuringu põhjal. Juhuvalimi alusel küsitletakse ja testitakse üle Eesti 16 000–20 000 inimest, et anda riigile tõenduspõhised andmed eriolukorra järkjärgulise lõpetamise strateegiaks.