Baltikumi kõrgeimate kütusehindade taga on keskkonnanõuete täitmine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kütuse hind tanklas
Kütuse hind tanklas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

95-oktaanilise bensiini hind langes nädalaga Tallinnas viis senti 1,149 eurole, mis on 16,5 senti kallim kui Riias ja 21,6 senti kallim kui Vilniuses. Üheks osaks Eesti kõrgema kütusehinna taga on lisaks kõrgemale aktsiisile Läti ja Leedu tanklakettide otsus maksta keskkonnanõuete täitmise asemel pigem riigile madalat trahvi.

2020. aastast peab Eestis tarbitud transpordikütustest moodustama taastuvatest allikatest toodetud kütus ehk biokütus 10 protsenti. See tähendab, et tanklates müügil olev 95-oktaaniline kütus sisaldab 10 protsenti etanooli. Seejuures kehtib aasta algusest ka nõue, mis paneb kütuse turule toojale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside hulka kuue protsendi võrra.

Alexela juhatuse liikme Alan Vahti sõnul on üheks oluliseks komponendiks Eesti kütusehindade võrdluses teiste Balti riikidega see, et Läti ja Leedu ei ole teinud investeeringuid kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmiseks ning kui Eesti seaduste kohaselt peaks kütusemüüjad direktiivi rikkumise eest maksma 10 miljonit eurot trahvi, siis Lätis-Leedus piirdub vastav trahvimäär mõne tuhande euroga. 

Seetõttu on kütusemüüjad otsustanud lükata edasi investeeringuid kütusenõuete täitmisse ning läinud niinimetatud "suhkrutrahvi" teed ning hoiavad nii enda kulud kui tarbijatele hinnad madalal.

Üks aspekt Läti madalama kütusehinna juures Vahti sõnul ka aasta alguses tanklakettide vahel toimunud suur hinnasõda, mille juures proovisid kõik ketid hindu võimalikult madalal hoida.

Läti ja Leedu madalamad hinnad meelitavad ka transpordiettevõtteid pigem teisel pool piiri tankima. 

Kui diislikütuse aktsiisi langetas valitsus koroonakriisi majandusmeetmete paketi osana samale tasemele, mis Leedus, siis bensiiniaktsiis on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise. Bensiiniaktsiis moodustab Eestis kütuse liitrihinnast 0,563 eurot, Euroopa Liidus on keskmiseks 0,529 eurot. Lätis moodustab aktsiis bensiiniliitrist 0,509 ning Leedus 0,466 eurot. 

Diislikütuse aktsiis moodustab Lätis liitrihinnast 0,414 eurot ning Leedus ja Eestis 0,372 eurot. 

Eesti diislikütuse aktsiis on Soome aktsiisist 8,4 senti madalam, aga postihind on Eestis suisa 16,8 senti madalam. Helsingi piirkonnas on diislikütuse keskmine hind 1,167 eurot, sealjuures on madalaim hind praegusel ajal 1,124 eurot ning kõrgeim 1,219 eurot. Soomes tõstab bensiini hinda ka see, et biokütuse kohustus bensiinikütuses on 20 protsenti. "Küsimus on selles, kas Eestis on liiga madal või Soomes liiga kõrge. Mina kipun arvama, et Soomes on see liiga kõrge," sõnas Vaht.

Seadusandlusest tulenevaid nüansse, mis tõstavad Eestis naaberriikidega kütuse hinda on veelgi. Nimelt lähevad Eesti tanklad seadusest tulenevalt suvisele bensiinile üle kuu aega varem kui naaberriigid, suvise kütuse tootmine on aga talvisest kallim. Suvise ja talvise mootoribensiini peamine vahe seisneb nende aurustumisomadustes, suvise bensiini aururõhk jääb vahemikku 46-70 kilopaskalit ning talvisel kütusel 65-95 kilopaskalit.

"Suurusjärgus on talvise ja suvise bensiini hinnavahe neli-viis senti. Siin tuleb mängu ka see, mis on tavapärane hinnavahe ning fakt, et meil on kaks rafineerimistehast, üks Soomes ja üks Leedus," märkis Vaht. Kui omaenda koduturu jaoks toodetakse talvist bensiini kuu aega kauem, siis Eesti jaoks peab kallima kütuse jaoks eraldi partiid tootma ning seegi tõstab kütuse hinda Eestis.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: