Õdede päeva tähistatakse juba üle poolesaja aasta. Tänavu oli pidupäev veidi teistsugune, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Üritust ka korraldada ei saanud, tavaliselt meil on olnud õdede päeva üritus. Aga kõige olulisem on see tunne, mis meil endal on. Me oleme väljumas sellest eriolukorrast ja see, mida me tegelikult korda saatsime, on siiamaani tugevalt sees. Väga paljudele sai selgeks see, et õde ei ole lihtsalt arsti abiline. Õde ja hea inimene, see käib kokku, õde vaatabki patsienti kui tervikut, mitte tema haigust, vaid tema tervist," rääkis Ida-Tallinna keskhaigla kirurgiakliiniku õendusjuht Kristin Lichtfeldt.

Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul vajatakse rahvastiku muutuste tõttu järgmise kümnendi jooksul juurde üheksa miljonit õde ja ämmaemandat. Eestis on praegu vajaka umbes 4000 õde.

"Me oleme harjunud õde nägema süstlaga haiglas. See on väga tüüpiline. Aga järjest enam on saanud õed juurde võimalusi oma tööd ja ülesandeid laiendada. See ühest küljest toob kaasa ka selle, et tervishoiusüsteem vajab teistsugust korraldust ja võib-olla isegi ümberkorraldust. Me näeme, et perearsti juures pereõed võtavad iseseisvalt vastu, järjest enam näeme seda, et eriõed haiglates või polikliinikutes võtavad iseseisvalt vastu - see kõik on tulnud viimaste aastatega," selgitas Tallinna tervishoiu kõrgkooli õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepp.

Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkooli lõpetab aastas kokku umbes 500 uut spetsialisti, kellest 85 protsenti jääb ametisse pikkadeks aastateks.