Luik: WHO näib olevat suurriikide mängukann ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Euroopa Liidul peaks epidemioloogiliste kriiside tarbeks olema oma sõltumatu ekspertiisiasutus, sest maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) on koroonakriisi ajal näidanud end väga nõrgana, ütles "Esimeses stuudios" kaitseminister Jüri Luik.

Luige sõnul oli pettumus see, mis juhtus Euroopa Liidus kriisi alguses, kui riigid sulgesid oma piirid. Samuti jäi nõrgaks epideemiale reageerimine.

"Nüüd on vaja leida tööriistad, mida kasutada, kui tuleb järjekordne kriis. Või kui jätkub seesama kriis sügisel. Liikmesriikide seadusandlus, mis puudutab sanitaar-epidemioloogilist kriisi, on väga erinev. Kindlasti tuleks seda ühtlustada. Euroopa Liidul peaks olema sõltumatu ekspertiis epidemioloogilistes küsimustes, sest WHO, kes peaks selliste asjadega tegelema, on kahjuks näidanud end väga nõrgast küljest ja näib olevat suurriikide mängukann," rääkis Luik.

Euroopa Liidu liikmesriikide kiire kapseldumise ja piiride sulgemise kohta märkis Luik, et tegu oli erakordse kriisiga ning keegi polnud nii laiaulatuslikuks pandeemiaks valmis.

"Tegu oli ülemaailmse kriiisiga ja seetõttu ei käivutunud mehhanismid, kus aidatakse ühte, kahte, kolme, nelja liitlast. Aga ei ole olnud sellist olukorda, kus kõik vajavad abi. Isegi sõjaline konflikt ei ole selline, kus kõik korraga abi vajavad. See oli unikaalne kriis. Samas oli kurb näha, et kõigepealt käivitusid mitte rahvusvahelistele suhetele suunatud instinktid ja piirid pandi kinni ilma püsiva konsultatsioonita," lausus Luik, kelle sõnul sai Euroopa Liit "väga palju õppetunde", millest tuleks õppida.

Majanduskriisile reageeriti Luige hinnangul paremini, kuid liikmesriikide majanduses saavad siiski nii palju pihta, et kaitsekulutuste hoidmine Euroopa riikides, rääkimata suurendamisest, saab väga keeruline olema.

"See on suur probleem. Enam-vähem kõik kaitseministrid avaldasid muret, sest paljudes riikides minnakse (kriisi ajal) väga kiiresti kaitsekulutuste kallale. Sugugi kõigis riikides pole riigikaitse nii populaarne kui Eestis. /.../ Positiivne muudatus, mis on viimase aja jooksul Euroopa riikide kaitse-eelarvetes olnud, on tõsiselt ohus," märkis Luik.

Venemaa kasutas kriisi oma huvides

Samas nõustuvad Euroopa riigid, et Venemaa oht pole kuhugi kadunud. Luige sõnul oli kohe pandeemia Euroopasse jõudes näha, et Venemaa hakkas segadust enda huvides ära kasutama.

"Mida me nägime, oli kohe algusest Venemaa soov lõigata profiiti propagandas, ka valepropagandas, ka rünnakud sotsiaalmeedias – kõik see arsenal, mida kasutati – Venemaa retk Itaaliasse, mis kandis nime "From Russia with Love"," ütles Luik ja lisas, et tema hinnangul oli see täielik läbikukkumine.

"Esiteks viidi (Itaaliasse) varustust, mida keegi ei vajanud. Kui Itaalia ajakirjandus sellest kirjutas, ründas Venemaa välisministeerium Itaalia suurimaid päevalehti ja sellest tekkis tohutu skandaal. Nüüd on üha rohkem selge, et Vene masinad koondusid suhteliselt tiheda võrguna nende objektide ümber, mida võib nimetada sõjalisteks objektideks," rääkis Luik.

Välisministri sõnul oli Eesti kriisi algusest saati Venemaa tegevuse suhtes "100 protsenti valmis". "Meie teadmised sellest, mis toimub teisel pool piiri, on märkimisväärsed. On raske ette kujutada, et (Venemaa) kasutades mingit olukorda, võivad meid tabada ootamatused," lausus Luik.

Luige sõnul peab ka majanduse kahanedes jääma riigieelarves kaitsekulutuste jaoks alles vähemalt sama summa. "Minu eesmärk on kaitsta kaitsekulutusi riigieelarves, sest meie geograafiline asend ei ole muutunud, venelaste õppused, eriti, mis puudutavad mere- ja õhuväge, ei ole jäänud vähemaks. Kõik need julgeolekuprobleemid on samad," märkis ta.

Tsiviilsüsteem polnud kriisiks valmis

Kui kaitsejõud on Eestis kriisiks valmis, siis tsiviilsüsteem mitte, märkis Luik.

"Kõige valusam probleem on olnud see, et meie tsiviilsüsteem ei olnud valmis massiliseks kriisiks. Ei oldud valmis, sest sellist kriisi pole kunagi keegi näinud. /.../ On selge, et me peame parandama tsiiviilosa reageerimisvõimet alates sellest, et meil peab olema riigi isikukaitsevahendite tugevusvaru. See ei saa olla ainult kaitseväe varu, vaid üleriiklik varu. Me oleme valmis pakkuma oma laopinda, mänedžmenti," rääkis Luik.

Luige sõnul tasub meeles pidada, et järgmine kriis ei pruugi sugugi olla seotud epideemia ja tervishoiuga, ja see tähendab, et valmistuma ei peaks vaid järgmiseks koroonaviiruse puhanguks.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: