31. detsembril teatas Hiina valitsus kopsupõletikupuhangust, mis võib olla tingitud koroonaviirusest. Kuigi praeguseks pool aastat laialdaselt üle maailma levinud SARS-CoV-2 on saanud inimeste jaoks küll arusaadavamaks, on selle juures ikkagi faktoreid, mida sarnaselt teiste viirustega keegi seletada ei oska.

Kuna viirused on suuresti ettearvamatud, aitab nende vastu ainult kogemus ja haigete kaardistamine.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht viroloogiaprofessor Irja Lutsar rõhutas kolmapäeval ERR-i saates "Otse uudistemajast", et suur osa ajaloolistest meditsiinilistest suuravastustest on tulnud sõdade ajal ning ka praegune olukord aitab sellele sarnaselt koguda teadmisi, kuidas tulevikus pandeemiat käsitleda.

Koroonaviiruse leviku suhtes on Lutsari sõnul mingi selgus tekkinud ja kuigi viirust on leitud õhus lendlevana, vajab see levimiseks ikkagi inimese keha ja suletud ruumi.

"Kui midagi viirust siin (siseruumis - toim.) kinni ei hoia, siis viirus läheb lihtsalt laiali. Maailmaruum on lai ja viirus läheb sinna laiali, kui tal pole kuskil olla. Mis aga on selgunud, on viirus ei levi mitte ainult aevastamisel ja köhimisel, suur osa viirusest levib ka rääkimisel," ütles Lutsar.

"Võib öelda, et see on pidude ja tiheda kontakti haigus," ütles Lutsar.

Lutsar märkis, et terviseametil on võimekus haigeid ja nende lähedasi monitoorida ning selle tõttu on viiruse levik praegu Eestis suuresti kontrolli all.

Samuti tõi Lutsar välja, et praktilist tõestust selle kohta, et koroonaviirus levib pindade pealt, hetkel ei ole.

"Viirus vajab alati peremeesrakku, tal endal ei ole meetodit energiat toota. See võib olla loom, inimene või taim, seal saab ta paljuneda," selgitas Lutsar.

Saatejuhi Anvar Samosti küsimusele selle kohta, miks osad inimesed elavad viirust läbi raskemalt kui teised, vastas teadusnõukoja juht, et sellele ei ole teadlased üle maailma veel täpset vastust leidnud.

"Kui mul oleks sellele vastus, oleksin Nobeli preemia laureaat, kui mitte mitme Nobeli preemia laureaat. Selle viiruse kiituseks on see, et see ei halva noort põlvkonda," ütles teadunõukoja juht Irja Lutsar.

Samosti kommentaariga, et teadmatus koroonaviiruse ja teiste viiruste ümber tekitab suurt alandlikkust looduse eest, Lutsar nõustus.

"Ükskõik, mis situatsioonis, kui inimene püüab loodust üle kavaldada, see ei ole kunagi välja tulnud, ei haigustega ega muude elusituatsioonidega" lisas Lutsar.