Töötuhüvitiste tõstmine tähendaks valitsusele 70 miljoni eurost lisakulu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Aili Vahtla/ERR

Töötukassa nõukogu andis heakskiidu sotsiaalminister Tanel Kiige plaanile tõsta töötutele makstavaid hüvitisi ning nüüd hakkab neid arutama valitsus. Hüvitiste tõstmine tähendaks kahe aasta peale 70 miljoni euro suurust lisakulu.

Töötukassa nõukogu kiitis kolmapäeval muude otsuste kõrval heaks sotsiaalministeeriumis koostatud töötute toetuste ettepanekud. Nii tõuseks töötuskindlustushüvitise suurus töötuse esimesel 100 päeval 50 protsendilt 60 protsendini senisest sissetulekust ja töötutoetus 35 protsendilt 50 protsendini töötasu alammäärast. Samuti võiks töötuskindlustushüvitis kõrge töötuse korral pikeneda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teiste ettepanekutega kokku on riigil vaja kahe aasta jooksul 70 miljonit eurot lisaraha.

"Katteallikate poolt oleme vaadanud näiteks Euroopa Liidu sotsiaalfondi vahendeid, ka Euroopa globaliseerumise fondi vahendeid ehk vähemalt esimestel aastatel oleks võimalik vähemalt osaliselt sealt kompenseerida. Riigieelarve ja töötukassa kulu jääks sel juhul oluliselt väiksemaks," selgitas Kiik (KE).

Kiige sõnul on tema esitatud ettepanekuid arutatud ka valitsuskabinetis.

"Praegu oleme lisaks arutanud neid punkte veel peaministri ja rahandusministriga. Samuti oleme kokku leppinud kohtumised riigikogus. Kuulame ära koalitsioonipartneri tagasiside ettepanekud ja vaatame, kui suur on ühisosa," rääkis sotsiaalminister.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) sõnul on enne otsuseid vaja kulusid täpsemalt analüüsida.

"On väga suur vahe selles, kas meil on praegune töötuse tase, aastatagune töötuse tase või näiteks eelmise kriisi tipu töötuse tase - seal on kümned miljonid vahel. Eks nüüd töötukassa nõukogu ettepanekud tulevad kabinetti arutusele. Tänase päeva seisuga ei ole tegelikult veel põhimõttelist kokkulepet lukku löödud," rääkis Helme.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul ei ole talle töötutoetuste tõstmise plaani tutvustatud ning erakonnal kindlat seisukohta veel ei ole.

"Valitsusel eelnevalt mingusugust üldist seisukohta ja mandaati kujundatud ei olnud ja ei osatud vastata ka nendele küsimustele, milliste vahendite arvelt peaks täiendav raha tulema. Isamaa erakond hakkab arutama seda järgmisel nädalal ja me kujundame selle seisukoha ka välja. Selles mõttes on tekkinud natuke ebamäärane ja minu arvates ka halb olukord," rääkis Seeder.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: