Töötukassa taotleb palgahüvitise jätkumist senisest rangematel tingimustel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1589382900000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku hüvitada ka juunikuu saamata töötasud kokku 50 miljoni euro eest, kuid seda tunduvalt rangematel tingimustel. Meetme pikendamine juuli või augustini vajaks lisaraha. Ametiühingute keskliit peab vajalikuks tõsta ka töötute hüvitist. Kui mõlemaks raha ei jätku, tuleks eelistada töötuid, leiab ametiühingujuht Peep Peterson.

Märsist mai lõpuni said eriolukorra tõttu hätta sattunud ettevõtted taotleda töötajale kuni kaheks kuuks kuni 1000-eurost sissetulekuhüvist ettevõtte 30-protendilise käibelanguse, töömahu ja palga vähemise korral.

Juunis saavad toetust üksnes need ettevõtted, kellel võrreldes eelmise aasta juuniga on käive langenud vähemalt 50 protsenti. Taotlemise lisatingimusena pole sellistel ettevõttel pooltele töötajatetele tööd anda või on sama paljudel töötajatel alandatud palka vähemalt 30 protsenti.

"Maksimaalne [hüvitis] saaks olla 50 protsenti palgast ning ülemlaega 800 eurot. Ehk mõnevõrra on need tingimused rangemad eelmise vooruga võrreldes, põhjuseks on lihtsalt see, rahalised võimalused on paratamatult ka töötukassal piiratud. Selle eelmise meetme ja uue meetme peale on võimalik vastavalt seadusele eraldada 300 miljonit eurot," ütles sotsiaalminister ja töötukassa nõukogu esimees Tanel Kiik.

Seega küsib töötukassa nõukogu valitsuselt luba veel 50 miljoni euro kasutamiseks oma reservist.

Veel soovib töötukassa arutada valitsusega lisaraha leidmise võimalusi vajadusel sissetulekute hüvitamiseks juulis-augustis.

"Meile on teada Euroopa mehhanismid, mis samuti võimaldavad lisaraha taotleda. Need on reeglina üles ehitatud laenurahale, ka see eeldab parlamendi toetust, eeldab teist lisaeealrvet. Küsimus on ka selles, mil määral on võimalik kasutada valitsuse reserve. Kui me soovime teha selle taas mõnevõrra kitsamate meetmetega, siis me räägime siin rahavajadusest 50-60 miljonit eurot kuus," ütles Kiik.

Töötukassa hinnangul rahuldab esialgselt planeeritud 250 miljonit eurot kolmeks kuuks mõeldud hüvitiste vajaduse, kuid sellega on 30 protsenti kogu nende 838 miljoni eurosest reservist kulunud.

Ametiühingute keskliit tahab töötutele paremaid tingimusi

Ametiühingute keskliit nõustub, et palgatoetuse meedet peaks pikendama, ent tõstma peaks ka töötutoetusi. Kui valitsus lisaraha ei leia, tuleks eelistada töötuid, kelle jaoks töötukassa reservid eeskätt on mõeldud.

"Oleme seda meelt, et [palgatoetuste maksmist] tuleks pikendada, aga me vajame lisaraha. See jutt on väga tõsine, vastasel juhul see käib töötute arvelt ja see on ka see põhjus, miks me otsustasime, et me tahame ühe tõsise vestluse pidada töötukassa nõukogu liikmete ja valitsuse esindajate vahel, et need reservid üle vaadata, mida pakub Euroopa Liit ja mis on riigil võimalik praegu panustada sellesse olukorda," ütles Peterson. "Me tahame kahte asja korraga, aga ilma valitsusrahata kahte asja ei saa ja siis on meie eelistus juba töötute poole peal."

Töötutele soovib ametiühingute keskliit nii kõrgemat kompensatsioonimäära kui ka paindlikumaid tingimusi.

"Me oleme rääkinud sellest, et tuleks lubada tööampse, selles me oleme juba peaaegu kokku leppinud. Hetkel oleme kokkuleppe lähedal teemaga, et kui töötus kasvab väga suureks, siis meil oleks õigus teha töötukassa nõukogule ettepanek töötuskindlustusperioodi pikendamiseks - inimesed ei leia tööd, aga raha on vaja ja nii nende side töötukassaga säiliks kauem," ütles Peterson.

Teine ettepanek puudutab töötute hüvitise määra esimese saja päeva jooksul. Praegu makstakse siis 50 protsenti viimasest palgast.

"Praegu on Tanel Kiik pannud lauale ettepaneku 70 protsenti. Me peame tagama, et selleks oleks ka raha. Et tööandjad ei ütleks, et meil raha ei ole ja need soodustused jäävad saamata. Seetõttu me töötame kompromissiga edasi, muuhulgas ka selles küsimuses, et kas valitsus paneb raha sisse," ütles Peterson.

Töökohade jaoks, millel on lootus säilida ka pärast suve, tuleks aga otsida võimalusi palgatoetuse pikendamiseks.

"Natuke oleme ka lõhkise küna ees - peame rohkem vaatama nende inimeste poole, kes paratamatult töö ka kaotavad, et millised on nende tingimused. Seetõttu me oleme natuke kahtlevad, et kui palju me tohime veel neid töötukassa reserve kasutada töökohtade hoidmiseks ja kui palju me peaksime tegelikult parandama just nende töötute olukorda kas siis makseperioodi pikendamisel, et töötuskindlustust oleks kauem, või on selleks maksemäära tõstmine sellelt tänaselt 50 protsendilt 70-le või kompromissina 60-le," selgitas Peterson. "Me oleme siin natukene kahvlis ja loodame konsensust selles, et jääb ikkagi piisavalt raha ka nendeks töötute aitamiseks, kellele ju tegelikult need fondid on mõeldud."

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: