Yle: Vene tervishoiusüsteem on kokku kukkumas
Koroonaepideemia on viinud Venemaa tervishoiusüsteemi kokkulangemise piirile: arstid on väsimusest murdumas ja paljud neist on juba ametist lahkunud, puudus on ka kaitsevahenditest.
Paljud tervishoiutöötajad Venemaal on koroonaepideemia tõttu jõudnud murdumise piirile, kirjutab Soome ringhääling Yle.
Moskvas töötav psühhiaater Sergei Grišin kirjeldas Ylele, kuidas suur töökoormus on meditsiinitöötajaid murdmas. "Inimesi sureb ja ümberringi on suur hulk raskelt haigeid patsiente. Kui see jätkub suure töökoormusega päevast päeva, siis kõik ei suuda sellega hakkama saada," märkis Grišin, kelle hinnangul käib praegune olukord üle jõu veerandile töötajatest. Paljud arstid ja õed on ka ise haigestunud.
Grišin, kes ise töötab Moskva lähedal asuvad spetsiaalses koroonahaiglas, ütles, et paljud tema kolleegid on keeldunud epideemia ajal töötamisest. Ta tõi näiteks endise sõjaväearsti, kes lahkus töölt, sest ei pidanud vaimsele survele vastu.
Grišini sõnul lahkuvad ametist enamjaolt kogenud, üle 60-aastased arstid, kes kardavad haigestumist ja lähedaste nakatamist.
Töölt lahkunud arstid ja õed on põhjendanud lahkumist kaitsevahendite puuduse ja kehvade töötingimustega. Massiliselt on meedikuid lahkunud haiglatest Moskvale lisaks Rostovi ja Vladimiri piirkondades. Ainuüksi Kaliningradis ulatub lahkujate arv 350 juurde.
Nii mõnigi Venemaa haigla on muutunud nakkuskoldeks, kus viirus on hakanud levima meedikute seas. Mitmed haiglad on seetõttu suletud.
Ametlikult pole koroonaviirusega surnud arstide ja õdede arvu välja öeldud ning olukorra tõsidust üritatakse meedias, kaasaarvatud sõltumatus meedias, pigem vähendada või lausa maha vaikida, kirjutab Yle.
Et arstid ei usalda ametlikku statistikat, on nad hakanud ise koroonasurmade üle arvet pidama. Praeguseks on kirja pandud ligikaudu 200 koroonaviirusega surnud arsti ja õde.
Küsitluse järgi kurdavad 83 protsenti koroonapatsientidega töötavatest arstidest kaitsevahendite puuduse üle.
Grišini sõnul on pealinnaregioonis meedikute jaoks tingimused paremad kui mujal riigis. Puudus on tema sõnul ka kvalifitseeritud tervishoiutöötajatest.
Spetsiaalseid koroonahaiglaid on pealinnaregioonis juba kümneid. Moskva linnavalitsus teatas juba aprilli lõpus, et 37 päevahoidu on muudetud koroonahaiglateks, hiljem on selliseid kohti juurde tehtud.
Personalikriisi lahendamiseks on haiglatesse toodud tööle ka arstiteaduse üliõpilasi. Venemaa tervishoiuministeeriumi andmetel töötab 41 000 üliõpilast koroonapatsientidega vabatahtlikult. Meedias on samas kirjutatud, et keeldujaid on ähvardatud ülikoolist väljaviskamisega.
Töötingimused haiglates on karmid. Grisini sõnul kestab vahetus kuus tundi, kogu aja peab ta kandma rasket kaitsevarustust ning WC-s käia või isegi vett juua ei lubata. Grišini sõnul kannavad paljud arstid mähkmeid.
"Ma loodan, et epideemia ei kesta augustist kauem, sest juba nüüd, pärast ühte kuud, hakkavad jõuvarud otsa saama," ütles Grišin.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: Yle