Omavalitsuste hinnangul pole kaugõppe ajal koolitööst kõrvale jäänute arv oluliselt kasvanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Haridusministeeriumi andmetel ei võta praegu õppetööst osa umbes 1500 üldhariduskoolide õpilast, aga kuna enne eriolukorra kehtima hakkamist riiklikult selliseid andmeid ei kogutud, ei saa praegu ka võrrelda, kas ja kui palju on kaugõppe periood selliseid lapsi lisaks toonud. Omavalitsused koolitööst kõrvalejäänute arvu olulist kasvu ei näe.

Alates 16. märtsist on koolid üle Eesti olnud kaugõppel. Praeguseks üheksa nädalat kestnud distantsõpe on olnud uus ja väljakutseid pakkuv nii peredele kui ka koolidele.

Haridusministeerium on palunud eriolukorra ajal koolidelt regulaarselt infot selle kohta, kui paljud õpilased on õppetööst kõrvale jäänud.

"Viimase nädala andmete põhjal, mis eelmise nädala kohta on, anti põhihariduses meile teada sellistest õpilastest 734 juhul ehk see on umbes 0,6 protsenti kõikidest õpilastest. Umbes sama suurusjärk on ka gümnaasiumis," rääkis haridusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.

Kui palju selliseid õpilasi on juurde tulnud eriolukorraga seoses, ei oska Hollo täpselt öelda, sest enne kriisi üleriiklikult selliseid andmeid riiklikult ei kogutud.

"Võrreldes tavaolukorraga meil tegelikkuses praegu puudub võrdluse võimalus. Seda me saame teha näiteks, kui me kordame sarnast küsimist ka tavaolukorras. Aga omavalitsustelt saadud tagasiside põhjal võib öelda, et olukord oli üsna sarnane," ütles Hollo.

Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas on koolikohustuse täitmisest põhikooli astmes praeguseks kõrvale jäänud 189 last ja gümnaasiumi astmes 96 noort.

"Tavaliselt on põhikoolis meil olnud umbes 150-175 niisugust õpilast, gümnaasiumiastmes veel vähem. Suur enamus nendest on n-ö vanad tuttavad koolidele. Ma ütleks, et distantsõpe ei ole neid numbreid oluliselt mõjutanud," rääkis haridusvaldkonna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Koolikohustus kehtib Eestis põhihariduse omandamiseni või õpilase 17-aastaseks saamiseni. Kui kool on oma võimalused koolikohustuse täitmisest kõrvale jäänud õpilasega ammendanud, kaasatakse kohalik omavalitsus.

"Siis võetakse kontakti loomulikult ka laste vanematega ja kui see ei aita, siis sotsiaaltöötajatega, edasi on lastekaitsespetsialistid ja noorsoopolitsei - need on selle protsessi osalised," ütles Belobrovtsev.

Kui veel mõni aasta tagasi nägi seadus koolikohustuse mittetäitmise eest ette vanemate karistamise, siis praegused seadused enam sunnimeetmeid ette ei näe.

"Mida me näeme praktikas, on see, et ka pere ise on hädas, et mure peres on sügavam ja tegelikult tuleb sellele perele nõu ja jõuga appi minna või lastele, kui laps ei saa vajalikku tuge perest. Trahv kui selline võib-olla mingitel üksikutel juhtudel ka oleks sobilik meede, aga enamustel kindlasti mitte," rääkis Hollo.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: