EL-i riigid ei ole leppinud kokku meetmetes Iisraeli suhtes, kui Iisraeli uus valitsus kavatseks USA heakskiidul juudiasundused Läänekaldal annekteerida.

EL-i ametlikuks seisukohaks on, et selline samm läheks vastuollu rahvusvahelise õigusega ning muudaks rahu saavutamise palestiinlastega keerulisemaks, kirjutas AFP.

"Väga suur arv (EL-i) riike toetas reedel teksti kavandit, mille me lõime koos oma Iiri osapoole Simon Coveneyga, milles me hoiatame, et annekteerimine oleks rahvusvahelise õiguse rikkumine," ütles Luksemburgi välisminister Jean Asselborn.

Austria ja Ungari keeldusid videokonverentsil deklaratsiooni allkirjastamisest, seega ei saa seda esitada 27 EL-i liikmesriigi ühisavaldusena, ütles minister.

Iisraeli ühtsusvalitsus, mida juhib peaminister Benjamin Netanyahu ning tema koalitsioonipartner Benny Gantz, vannutatakse ametisse pühapäeval. EL-i riigid kavatsevad deklaratsiooniga esineda päev hiljem esmaspäeval.

"Me ei räägi sanktsioonidest. Me räägime ennetamisest. See tekst pole agressiivne," ütles Asselborn.

Neljast punktist koosnev pöördumine tervitab Iisraeli uut valitsust ja rõhutab EL-i ja Iisraeli tihedaid sidemeid. Samas hoiatatakse selles, et annekteerimine rikub rahvusvahelist õigust.

"Euroopa Liit tahab teha koostööd naaberriikidega ja selle regiooni riikidega ning kordab oma toetust läbiräägitud kahe riigi lahendusele kui jätkusuutliku rahu võimalusele iisraellaste ja palestiinlaste vahel," ütles Asselborn.

"Sellele lahendusele alternatiivi ei ole. Mitte keegi pole esitanud ühtegi kõlbulikku lahendust," ütles Asselborn.

EL on kritiseerinud USA presidendi Donald Trumpi valitsuse Lähis-Ida rahukava, mis avalikustati jaanuaris ning milles anti Iisraelile roheline tuli Läänekalda oluliste piirkondade annekteerimiseks.

"Kui meil ei õnnestu veenda Iisraeli sellest projektist loobuma, siis kõige raskem osa on meil ees," ütles Asselborn.

EL-i välispoliitika juht Josep Borrell ütles pärast reedest videokonverentsi, et kavatseb ühise diplomaatilise jõupingutuse raames üritada juhtida Iisraelit annekteerimise teelt kõrvale.

Borrell tunnistas, et EL-i riikide seas on antud küsimuses erimeelsusi.

Ühe Euroopa ametniku sõnul on karistusmeetmete võimalused olemas. Need hõlmavad kahepoolsete lepete külmutamist, teaduskoostöö peatamist, kaubandussoodustuste tühistamist ja suursaadikute tagasikutsumist.

Selliste meetmete jõustamine nõuaks aga kõigi 27 EL-i liikmesriigi konsensust.