"Vastasseis Hiina ja USA vahel üha kasvab. See hakkab raamistama homset maailma," ütles Borrell reedel (29. mail) ajakirjanike ees esinedes. "Peame oma huvide kaitsmiseks säilitama teatava autonoomia," tõdes ta, mida vahendas väljaanne EUobserver.com.

"Euroopa Liit ei ole selles vastasseisus siiski neutraalne. Meil ​​on USA-ga sama poliitiline süsteem ja me ei taha omaks võtta Hiina poliitilist süsteemi," ütles Borrell, lisades siiski, et EL-il on oma konkreetsed huvid, mis polnud samad mis USA omadel.

Ta ütles, et EL ei soovi katkestada oma majandus- ja kaubandussuhteid Hiinaga, nagu seda teeb USA, ega soovi ka loobuda multipolaarsusest, eriti kui Hiina tahab suuremat rolli rahvusvahelistes organisatsioonides.

"Me ei pea valima [USA ja Hiina vahel]," ütles ta ja lisas, et "mõned inimesed tahaksid meid suruda valima, aga me ei pea valima. See peaks olema nagu Frank Sinatra laul "My way" (Minu moodi)".

"Meil on oma huvid ja me peaksime olema võimelised neid kaitsma," teatas Hispaania endine välisminister.

Borrelli sõnul on "strateegilise autonoomia" vajadus "arusaadavam kui kunagi varem", kuna Covid-19 pandeemia tegi avalikuks Euroopa suure sõltuvuse maailmaturust ja eelkõige Hiinast meditsiinitarvete osas.

"Meil peab olema praktiline strateegiline autonoomia, see tähendab suutlikkust reageerida kriisile oma vahenditega," ütles ta ja lisas, et praegu Euroopal ei ole neid vahendeid. Sellise võimekuse loomine nõuab poliitilist tahet, kuid Euroopa Liit on ka seni arenenud kriiside kaudu, tõdes Borrell.

Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kommentaar tuli ajal, kui Hiina tegevus Hongkongi poolautonoomse staatuse kaotamisel pani taas küsimuse alla, kas Euroopa Liit on globaalne tegija.

Reedel arutasid Euroopa Liidu välisministrid Hongkongi teemat ja Borrell tegi nende nimel avalduse, milles öeldakse, et blokil on "tõsine mure" Hiina hiljutise sammu pärast, "mis ei vasta tema rahvusvahelistele kohustustele" ja "oht tõsiselt kahjustada" ühe riigi - kahe süsteemi põhimõtet. Avalduses öeldi, et Hiina tegevus seab kahtluse alla tema tahte järgida oma rahvusvahelisi kohustusi.

Borrelli sõnul on avaldus "väga karm", isegi "üks tugevamaid", mida Euroopa Liit kunagi Hiina suunal on teinud.

Siiski ütles ta, et Hiina suhtes sanktsioonide kehtestamist mainis ainult üks liikmesriik, milleks EUobserveri andmeil oli Rootsi.

Suhted Türgiga kõige pakilisemad

Borrell nimetas EL-i suhteid Türgiga "kõige olulisemaks", "kõige pakilisemaks" bloki välissuhete päevakavas, edastas EUobserver. Tema sõnul ei ole Türgiga peetavate rändekõneluste väljavaated "eriti positiivsed", osaliselt seetõttu, et liikmesriigid ei soovi pidada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks Ankaraga seni, kuni Türgi ei ole peatanud nafta- ja gaasimaardlate uurimiseks puurimistöid Küprose rannuiku lähistel.

Borrell meenutas siiski, et suhted Türgiga ei saa seisneda üksnes rändesküsimuste lahendamises.

Ta ütles, et nõuda Türgilt põgenike kinnihoidmist vastutasuks EL-i rahastusele ei ole "piisav usaldusväärsete ja positiivsete suhete loomiseks" selliste teemade nagu viisavabadus, EL-i laienemine, energia ning Liibüa ja Süüria olukorra arutamiseks.

Laia lähenemisviisi on osaliselt takistanud koroonapandeemia-aegsed piirangud, mis ei ole võimaldanud füüsilisi kohtumisi, lisas ta.

Borrell ütles, et plaanib Türgi teema võtta EL-i välisministrite kohtumise päevakorda.

EL-i välispoliitikajuht kinnitas ka, et blokk ei tunnustaks Iisraeli ja Palestiina konfliktis 1967. aasta piiride muutmist, kui mõlemad pooled sellega nõus pole. Jordani jõe läänekalda võimaliku annekteerimise kohta Iisraeli poolt ütles Borrell, et "EL kutsub tungivalt Iisraeli üles mitte astuma samme selles suunas".

"Me kasutame kogu oma mõjuvõimu niipalju kui võimalik, et selle toimumist ära hoida. Aga kui see juhtub, siis vaatame edasi," ütles Borrell.

Borrell ütles, et kutsus Iisraeli uue välisministri Gabi Ashkenazi EL-i välisministrite kohtumisele oma seisukohti selgitama.