Stockholmi Ülikooli linnakus on vaikne. Tudengid on valitsuse otsusega koju saadetud. Aga selleks ei kuulutatud välja eriolukorda, sest Rootsi põhiseadus ei luba.

Mark Klamberg ütles, et eriolukorda saab kehtestada sõja ajal, aga Rootsil ei ole sellist klauslit rahuaja kriiside jaoks.

Klambergi sõnul, ei tähenda see, et Rootsi riigil poleks võimekust kriisiolukorras tegutseda. Ametnikud lähtusid kehtivatest seadustest. Ja kui oli vaja seada täiendavaid piiranguid, tuli parlament kokku ja muudeti seadust.

"Ma arvasin, et parlamendil on keeruline, aga nad on olnud väga kiired. Meil oli näiteks vaja seadust, mis võimaldaks kinni panna koolid ja ülikoolid. Ja päevast, mil valitsus ütles, et nad tahaks seda teha, kulus parlamendil seaduse vastu võtmiseks kaks päeva," rääkis Klamberg.

"Rootsi kultuur ja ajalugu on reformide mitte revolutsioonide ajalugu. See võib olla üks selgitus, miks me ajame seda asja teistmoodi," lisas ta.

Peaminister Stefan Löfveni sõnul on tekkinud ekslik mulje nagu ei teeks Rootsi viiruse ohjeldamiseks üldse midagi.

"Elu ei jätku Rootsis tavapärases rütmis. Paljud inimesed on jäänud koju, mis on andnud viiruse leviku piiramisel häid tulemusi. See on Rootsi viis ühiskonna koos hoidmiseks. Loome usaldust seadusandjate, võimu ja kodanike vahel," sõnas Löfven.

Rahvusvahelise õiguse professori Klambergi sõnul haarasid just Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valitsused koroonakriisis suuremate volituste järele, samas kui Lääne-Euroopas juhiti kriisi enamasti tavapärases õigusraamistikus.

"Poliitikud peaksid olema ettevaatlikud eriolukorra väljakuulutamisega. Pigem peaks kasutama olemasolevaid seadusi piirangute kehtestamiseks. Olgu see siis karantiin või jälgimismeetmed. Aga mitte kasutama eriolukorda, sest ajalugu näitab, et eriolukordasid kasutatakse mõnikord kurjasti ära," rääkis Klamberg.