Saksa õigusekspert ERR-ile Saksa konstitutsioonikohus ilmselt saab selgitused, aga mitte avalikult ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Walter Michl
Walter Michl Autor/allikas: Erakogu

Müncheni Ülikooli Euroopa õiguse ekspert Walther Michl ütles ERR-ile antud intervjuus, et Saksa konstitutsioonikohtu ja Euroopa Keskpanga vaheline vastasseis on vana probleem selles osas, kellele kuulub viimane sõna Euroopa Liidu asjades. Ta prognoosis, et Saksa konstitutsioonikohus ilmselt saab Euroopa Keskpangalt selgitused ja vajalikud dokumendid, aga mitte avalikult.

See vastuolululine otsus sündis Saksamaa kõrgeimas kohtus juba rohkem kui nädal aega tagasi ja käib arutelu, kuidas seda olukorda lahendada. Milline on teie üldine arvamus ja kuidas peaks olukorra lahendama?

See on väga vana probleem, kellele kuulub viimane sõna Euroopa Liidu asjades. Rahvusvahelised organisatsioonid püüavad alati laiendada oma impeeriumi ja laiendada oma volitusi ja riiklikud ülemkohtud ei taha omakorda õigusi ära anda. See on selline edasi-tagasi mängimine, et jah, me aktsepteerime teie arvame teatud piirini, aga siis paneme kuskil üles stopp märgi ja et see stopp märk toimiks, tuleb vahel öelda, et te astusite üle piiri. Siin on natukene juriidilist edasi-tagasi mängimist, see ei ole liiga ebatavaline ega midagi, mille pärast peaks muretsema. Küsimus on selles, mida teised inimesed sellest otsusest välja loevad. Poolas ja Ungaris leiab aset õigusriigi hävitamine ja meid ähvardab koroonaviirusest tulenev kriis. Peamine probleem on minu arvates selles, mis sellest tuleneb. On esimesed märgid, et Poola ja Ungari ütlevad, et Saksamaa kõrgeim kohus ei järgi samuti Euroopa Kohtu otsuseid, miks meie peaksime Luksemburgi survele alluma ja peatama vastuolulised reformid. Ja teiselt poolt Euroopa Keskpank peab olema praegu tõhus viimase võimaliku laenuandjana ja hoidma Euroopa majanduse stabiilsust. Üks Karlsruhe otsuse sõnumitest oli see, et kui Mario Draghi ütles oma kuulsa lause – mida iganes vaja on, siis Karlsruhe ütles nüüd, et te ei saa teha mida iganes vaja on, sest see ei ole teie voli, te saate teha üksnes seda, mida võimaldavad Euroopa Liidu lepingud, mitte enamat. Küsimus on, kuidas turg sellele reageerib, algselt ei avaldanud Karlsruhe otsus liiga suurt mõju, aga ei tea, mis juhtub, kui olukord halveneb ja vaja on Euroopa Keskpanga otsustavat tegutsemist.

Kohus küsib selgitusi, kes neid peaks andma? Euroopa Keskpanga selgitused Saksamaa kohtule ei näeks head välja.

Muidugi mitte, kui nad ütleksid, et me eksisime ja teil on õigus, siis see kutsuks Karlsruhet oma survet tugevdama ja täiendavaid nõudmisi esitama Euroopa Keskpangale ja see õõnestaks nende autonoomiat ja Euroopa Liidu seadusandlust. Ma arvan, et seda nad ei tee. Ma arvan, et nad otsivad võimaluse anda Karlsruhele küsitud andmed ja dokumendid, aga sellest ei räägita kõva häälega. Nad ei ütle, et me esitame dokumendid vastuseks Saksamaa konstitutsioonikohtu otsusele. Nad ütlevad, et meil on sellised ja sellised dokumendid ja te võite neid samuti vaadata. Aga ilma igasuguse tunnistamiseta, et nad on olnud kohustatud neid esitama. Ma arvan, et võetakse selline lähenemine. See võtab maha otsese surve, et Saksamaa Bundesbank ei tohiks kolme kuu pärast enam varaostuprogrammis osaleda. Nii et ma arvan, et nad tulevad järgneva kolme kuu jooksul millegagi välja. Mitte kohe ja nad ei tunnista, et järgivad kohtuotsust.

Võib-olla lõpuks annab Saksamaa keskpank kohtule selgitusi?

Tõenäoliselt. Nemad võivad öelda, et need on dokumendid, mille meie oleme saanud Euroopa Keskpangalt ja me saadame need lihtsalt edasi Karlsruhesse. See on üks võimalus. Aga ma arvan, et see ei ole põhiprobleem, ma arvan, et sellele leitakse lahendus. Tullakse millegagi välja kolme kuu jooksul ja öeldakse, et see on see, mida Karlsruhe nõudis. Siis järgnevad uued kohtuasjad, kus inimesed ütlevad, et see ei vastanud neile nõudmistele. See võtab aastaid ja kohtus istuvad juba uued kohtunikud. Nii et see ei ole tegelikult probleem. Probleem seisneb selles, kas Euroopa Liidu seaduslik kord sai kahju selle Karlsruhe otsusega, kas see on eeskuju kohtutele teistes liikmesriikides, kes ei taha Euroopa Kohut järgida, nad ütlevad, et kui sakslased võivad seda teha, siis võime meie samuti.

Ja kas see on kahju saanud, mida te arvate?

Sellest võib mõelda kahte moodi. Võib mõelda, et Poolale ja Ungarile sobib enese õigustamiseks iga õlekõrs. Kui ei oleks olnud Karlsruhe kohtuotsust, võtaksid nad kinni millestki muust ja et siin ei ole suurt kahju sündinud, see näeb lihtsalt halb välja, et nad saavad toetuda Karlsruhele oma kahjulikus tegevuses. Teine lähenemine on, et see on libe tee. Isegi öeldes, et sellega ei saa õigustada ennekuulmatuid rünnakuid õigusriigile, siis võib-olla need väiksed punktid süsteemis võivad kahjustada Euroopa Liitu tervikuna. Kui on vimm millegi suhtes, mida Euroopa Liit otsustab, eri riikides võivad olla eri probleemid ja erinev avalik arvamus ja kui siis öelda, et kui midagi läheb üldiselt rääkides vastuollu ühiskonna meeleoluga ja sa võid lihtsalt deklareerida, et see ei ole see, mida meie tahtsime kui me Euroopa Liidule volitusi andsime, me ei mõelnud seda nii ja me võime ise otsustada, mida me täpselt silmas pidasime, kui me kirjutasime Euroopa Liidu pädevusi lepingutesse. See on väga ohtlik tee, siis ei saa enam toetuda aluslepingutele. Need on poliitiliste kompromisside tulemus ja seal on ebamäärased sätted, vaja on ühte keskset lõplikku vahemeest, kes ütleb, mida need sätted tähendavad. Kui nüüd iga riiklik kohus saab öelda, et aga mitte meie arvates, see ei ole see, mida me arutasime leppe ratifitseerimisel, siis te näete kuhu see viib, selles seisneb tõeline oht Euroopa Liidule.

Võib-olla on euro arhitektuuris puudujäägid ja see peaks selgem olema, võib-olla see on põhjus, miks seda oli lihtne rünnata?

Tõenäoliselt, eriti rahapoliitika osas. Aluslepingud on kujundatud vastavalt 1990-ndate aastate arusaamale selgest vahest rahapoliitika ja majanduspoliitika vahel. Mida varasemad kriisid meile on õpetanud, nagu 2008. aasta finantskriis ja panganduskriis 2012. aastal ja nüüd koroonakriis, on see, et ei saa teha selget vahet rahapoliitika ja majanduspoliitika vahel. See on kunstlik ja väga vanamoodne vahetegemine. Positiivne lugemine kohtuotsusest on, et me ei saa jätkata sel moel, aluslepinguid tuleb muuta ja parandada Euroopa Liidu võimekust majanduspoliitika ajamisel. Ei ole võimalik pidada ühisraha nii suurel määral erineva majanduspoliitikaga liikmesriikides ja ei ole hea panna Euroopa Keskpank peitma puudujääke aluslepingutes. See oleks väga positiivne tulemus, kui jõuaksime suurema selguseni aluslepingutes või tihedama koostööni liikmesriikide vahel. Praegu on meil ühelt poolt puudulikud sätted aluslepingutes, teisalt me teame, et meil on midagi sellist vaja ja siis me leiame ümbernurga tee ja kasutame Euroopa Keskpanka ja väänatud argumentatsiooniga võib seda nimetada rahapoliitikaks. See ei ole ülemäära aus poliitikavaldkond praegu. Positiivne tulemus oleks, kui jõuaksime neis asjus mõnede selgitusteni. Teisalt on aluslepingute muutmine tohutult raske. Vaja on riikide nagu Poola ja Ungari heakskiitu, kes tahavad praegu kaubelda, tulemuseks võivad olla väga ebameeldivad kompromissid.

See on peaaegu võimatu.

Jah, see on tõeline pähkel. Aus oleks aluslepinguid muuta, öelda, et me ei näinud 1990-ndatel ette seda, mida on vaja, kui me neid sätteid kirjutasime, aga meil on vaja midagi enamat. Poliitiliselt on see peaaegu võimatu, sest liikmesriikides puudub tahe aluslepinguid muuta.

Kas Euroopa Liit peaks algatama rikkumismenetluse Saksamaa suhtes?

See on ka raske küsimus. Ma arvan, et Euroopa Komisjon peaks ootama, kui midagi juhtub. Siiamaani on ainult see teadaanne, kui me suudame surve maha võtta, nagu me rääkisime ja tullakse millegagi välja ja midagi tegelikult ei juhtu ja Euroopa Keskpank saab oma tegevust jätkata, Bundesbank jätkab osalemist ja jah meil on üks ultra vires otsus kirjas ajaloolise näitena, aga midagi tegelikkuses ei juhtu, siis ma arvan, et Euroopa Komisjon peaks selle lihtsalt unustama ja mitte püüdma konflikti eskaleerida. Kui rikkumismenetlus algatatakse ja selle tulemusel leitakse, et Saksamaa rikkus aluslepinguid, sest tema iseseisev konstitutsioonikohus tuli välja teooriaga, mis läheb lahku Euroopa Kohtu Euroopa õiguse tõlgendusest, siis mis oleks selle tagajärg? Kui see otsus läheks Euroopa Kohtusse Luksemburgi, siis Saksamaa peaks järgima seda otsust. Kuidas seda teha? Ei saa paluda konstitutsioonikohut oma otsust muuta. Seda ei juhtu. Võiks muuta Saksamaa konstitutsiooni, aga see oleks tohutu poliitiline probleem. Ja lisaks ei saa konstitutsiooni põhialuseid üldse muuta, isegi mitte 100% toetusega parlamendis, Saksamaal on veider teooria põhiseadusevastastest põhiseadusemuudatustest. See viiks eskaleerumiseni ja tulemust ei oleks ikka. Ma ei arva, et see meid kuhugi paremasse kohta viiks.

Võib-olla osalt võib selles kohtuotsuses näha frustratsiooni kogu eurovärgi suhtes, et me ei ole piisavalt vabad ja meie hoiustajad kaotavad raha ja nii edasi. Kas on tunda Saksamaal sellist frustratsiooni või on see vaid kitsas ringis levinud?

Saksa marga nostalgia on olemas ja uhkus Euroopa stabiilseima raha üle Šveitsi frangi kõrval. Vahel inimesed vaatavad Šveitsi poole ja ütlevad, et need võiksime olla meie. Meil võiks olla kõige stabiilsem raha ja me võiksime olla stabiilsuse kalju kuskil mingis ... meres, te saate aru, mis ma mõtlen. Sellised tunded on olemas Saksamaal, vähemalt teatud poliitilistes ringkondades. Samas on Saksamaa tohutult võitnud rahast, mis on Saksamaa perspektiivist alahinnatud, meie tohutu kaubanduse pluss on selle otsene tulemus, lisaks muidugi saksa kaupade kvaliteedile, need kaubad on väga kättesaadavad. Saksa margaga oleksid need kaubad palju kallimad kui euros, need kaubad ei oleks maailmas niivõrd kättesaadavad. See on üks põhiline Donald Trumpi süüdistus Saksamaa ja Euroopa Liidu vastu, ta ütleb, et see muudab saksa kaubad kunstlikult odavamaks ja muud sihti sellel ei ole. See on väga toores ja ühekülgne teooria, aga seda kuuleb rahvusvahelistes kaubandussuhetes. Ma arvan, et poliitikud teavad, et me oleme kõvasti eurost võitnud, aga laiemas avalikkuses räägitakse, et hoiustelt ei saa intressi, vaid tuleb peale maksta, üürihinnad Saksamaa linnades on taevasse tõusnud. Kui su üür tõuseb, siis sa ei saa kasu europoliitikast, vaid oled tugeva surve all. Tavalised saksa kodanikud ei näe laiemat makroökonoomilist kasu eurost, nad ütlevad, et minu elu ei ole paranenud, see on läinud kallimaks, ma ei saa ikka endale midagi lubada. Hinnaline saksa mark teeks minu jaoks välismaise kauba odavamaks ja minu üür oleks madalam, nad ütlevad, et ma ei saa sellest kasu. See on mure, millele annab hääle poliitiline partei nagu AfD. Seda pinget tuleb hoida madalal vähemalt. Seal on selline rahvuslikkus, et me olime autonoomsed oma saksa margaga ja nüüd allume me mitte valitud bürokraatide diktaadile, kogu see Farage´i jutt, mitte nii tugevalt kui Suurbritannias Brexiti eel, aga sellised hääled on igas ühiskonnas olemas, mitte üle 10%, aga nad on olemas ja nendega tuleb hakkama saada. Need on saksa poliitikute probleemid, kui nad mõtlevad, kuidas reageerida Karlsruhe kohtuotsusele.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: