Milliste ettepanekutega Euroopa Komisjon välja tuleb, et reformida ETS-süsteemi?

Me peame vaatama tulevikku ja ilmselt vajab see uuendamist. Me saame õppida viimasest 20 aastast, mille jooksul majanduslik reaalsus on palju muutunud. Me oleme suurendanud oma SKT-d ja vähendanud heitmeid, aga me peame edasi tegutsema ja see tähendab, et me peame olema üsna targad selles. Me tahame olla investorite jaoks atraktiivne, kes toetuvad meie võimetele ja tugevustele, innovatiivsetele lähenemistele, meie inimestele ja taristule. Me peame jätkama samal suunal, lähtudes arusaamast, et puhas tehnoloogia ja majanduse dekarboniseerimine on ülemaailmne võidujooks ja me tahame oma tugevust säilitada. Samal ajal peame me kohanema tänapäeva maailma ja tulevikuga.

Paljude ettevõtete jaoks Euroopas on probleemiks elektri kõrge hind, mis ei ole eriti konkurentsivõimeline. Kuidas te seda olukorda parandada kavatsete?

Me ei saa olla konkurentsivõimelised, kui me toetume millelegi, mida me ise ei tooda. Me ei tooda ise gaasi ega naftat. Me ei saavuta kunagi konkurentsivõimelisust, kui me sõltume sellest, mis toimub Hormuzi väinas või Venemaal või hinnast, mida turul küsivad meie Ameerika sõbrad. Sellepärast on elektrifitseerimise, koduste puhaste lahenduste ja liikmesriikide vaheliste ühenduste arendamine ja tugevdamine nii tähtis.

Fakt on see, et riikides, kus taastuvenergeetika osa on suurem – Põhjamaades, Pürenee poolsaarel on madalaimad elektri hinnad, mis on konkurentsivõimelised. Võib-olla on vajadus tagada kindlad ühendused eri turgude vahel. Võib-olla on vajadus lihtsustada energia lõpptarbijate elektrifitseerimist ja kodumaiste lahenduste juurutamist. Aga see on see, kuidas hind läheb alla.

Eestis on elektri hind viimastel aastatel langenud, mitte küll päris sama kiiresti kui teistes riikides, aga see juba peegeldab muutust teie süsteemis. Ma arvan, et see rajaneb mitte üksnes taskukohastel, vaid ka usaldusväärsetel lahendustel, mis ei sõltu teistest, nagu see oli mitte väga ammu. Nii et ma ütleksin, et selles suunas tuleks edasi tegutseda, olles efektiivne ja üha enam elektriline.

Lühemas perspektiivis ei aita see jutt aga näiteks Saksa autotööstust.

Minu tunnetus on, et autotööstus tegi vea, kui nad ei alustanud suure muutusega tööstuses varem, mis juba toimus. Praegu peame me aitama oma autotööstusel järele jõuda. Jällegi, Hormuzi väina sulgemine näitab, mil määral toetumine millelegi, mida me ise ei tooda, ei ole hea idee. See on midagi, mida me näeme siin ja seal. Me ei taha seda ka mitmetes teistes valdkondades, et me toetuksime välismaalt tulevale impordile ja kaotaksime võimaluse luua konkurentsivõimelise tööstusliku baasi meie oma riikides.

Paljudes riikides tähendab rohepööre toetumist gaasijaamadele, millega täiendatakse taastuvenergeetikat. Me Eestis plaanime sama teha, aga see on ju ka imporditud fossiilkütust, millest te räägite. Võib-olla see ei ole ka parim lahendus?

On tundlik küsimus rääkida eri riikide energiamiksist. Me peame vaatama praegust olukorda, lühiajalist nõudlust ja pikaajalist nõudlust. On selge, et roheline kodune energia on parim võitja, ilma kahtlusteta. Liikudes varasemalt mudelilt uuele võib meil vaja minna mingit täiendust, mingit üleminekutoetust. See ei tähenda, et me aktsepteeriks kinni jäämist millessegi, mis ei taga head hinda.

Ma arvan, et Eesti on mitmes mõttes olnud edukas. Te olete end lahti ühendanud suurest sõltuvusest Vene kaupadest ja Vene elektrist, ja te olete suutnud panustada programmidele, mida on paljudel juhtudel toetanud Euroopa Liit ja mis on võimaldanud kodanikel jõuda madalamate energiaarveteni. On olnud tohutu renoveerimisprogramm, mida rahastas suures osas Euroopa ja mis võimaldas kümnel protsendil teie elanikkonnast renoveerida ja soojustada oma hooneid viimase 15 aasta jooksul. Kümme protsenti eestlastest on sellest kasu saanud.

Samas tegi teie valitsus väga huvitava ettepaneku viimasel arutelul komisjoniga. Hoonete renoveerimine tähendab energiajulgeolekut, aga julgeolek on ka füüsiline julgeolek ja me võime renoveerimise puhul lisada võimaluse tegeleda ka varjumiskohtadega. Komisjon leidis, et see on hea idee.

Me peame pöörama tähelepanu iga liikmesriigi muredele, nõudmistele ja ootustele. Igal pool võivad olla erinevad olud. Ja ma arvan, et Eesti on väga huvitav ühiskond – üsna innovatiivne, uhke oma innovatiivsuse üle, suuteline süsteemselt mõtlema, kuidas erinevad asjad seostuvad ja suhestuvad ning püüdes luua tugevust, mõistes, et julgeolek on ühiskonna jaoks ka heaolu. Aga ärge unustage – energiajulgeolek on majanduslik julgeolek ja energiajulgeolek tähendab tarkust ressurssidega ringi käimisel.

Veel üks küsimus ETS-i kohta. Üks probleem on heitmekvootide hinna suur kõikumine ja ennustamatus. Kuidas te seda parandada plaanite?

ETS-i juurde on loodud turu stabiilsusreserv. Selle abil saab osa turul saadaolevast kvoodist panna reservi, et säilitada mõistlik hinnavahemik. Me oleme seda kasutanud raskeimatel hetkedel varasemates energiakriisides, kui gaasi hinnad hüppasid väga kõrgele, mõjutades kogu majandust.

Praegu on küsimus selles, milline on adekvaatne hinnatase. Kuidas tagada, et me jõuame ennustatavuseni ja et me ei kahjusta kiireid tegutsejaid ehk kõige innovatiivsemaid ettevõtteid, kes tegid panuse uuele tegelikkusele ja langetasid otsuseid tuginedes ootustele süsinikuhinna arengu osas. See on osa diskussioonist. Me ei soovi lõhkuda usaldust meie institutsioonidesse, mudelisse ja tahtesse muutuda üha konkurentsivõimelisemaks globaalsel turul. Ja kuidas hind oleks samal ajal taskukohane paljudele teistele ettevõtetele, kes ehk viivitasid oma tegevusega.

Ligikaudu 30-40 protsenti Euroopa ettevõtetest on juba langetanud otsuseid arvestades kõrgeid süsinikuhindu, nende strateegiad on muutunud ja nad saavad sellest juba kasu, aga nad peavad ikkagi oma investeeringud veel tasa teenima. Teine kolmandik ei ole olnud nii kiire, aga on alustanud muutustega. Ja siis on veel kolmandik, kes on olnud rohkem kõhklevad või kes olid väga tugevad fossiilkütuste ajal ja kes on üleminekul suuremates raskustes. Kuidas me saame arvesse võtta erinevaid olukordi ilma hävitamata oma usaldusväärsust ja investorite usaldust, kes võtsid Euroopa tulevikku tõsise lubadusena valitsustelt. Ja ma arvan endiselt, et see on kõige targem viis investeerida meie konkurentsivõimesse.

Paljud inimesed Eestis ja mujal suhtuvad rohepöördesse väga kriitiliselt. Mida te ütlete neile, kes ütlevad, et kogu see ETS süsteem on varsti prügikastis?

Ma ei leia, et nii paljud inimesed oleksid kriitilised. Mõned inimesed teevad kõva häält ja ütlevad, et nad on väga kriitilised. Aga kes ütleks, et tark ja tõhus ressursside kasutamine oleks kuidagi ideoloogiline? Ei. Me teame, et kui me oleme tõhusad kaupade tootmisel, jääb meile täiendavaid ressursse, mida me saame investeerida innovatsiooni või oma inimestesse. Ja see ongi rohepöörde mõte: kuidas tagada, et tark materjalide kasutamine tooks konkurentsivõimelise mudeli, tooks uut nõudlust kaupade ja teenuste järele ja toetuks haritud noortele, kes saaksid arvestada hästi tasustatud töökohtadega.

Kui me mõtleme, kus käib peamine globaalne võidujooks tehnoloogia ja konkurentsivõime osas, siis see on puhas tehnoloogia ja digitehnoloogia. Need on peamised edasiviijad ressursside targal kasutamisel ja raisatud ressursside kasutuselevõtmisel inimeste heaolu ja meie ettevõttete konkurentsivõime suurendamiseks. Nii et ma ei arva seda. Ma ei arva, et kellelegi meeldib saastunud vesi või keegi eelistaks maksta kõrgeid energiaarveid või kellelegi meeldiks sisse hingata saastunud õhku. Ei, see ei ole nii. Me hoolime tervisest ja elukvaliteedist ja soovime, et kvaliteetsed kaubad ja teenused oleksid osa meie igapäevast.