"Välisilm" uuris Saksa konstitutsioonikohtu otsuse mõju Euroopa Liidule ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus seada kahtluse alla Euroopa Keskpanga varaostu programm ootab jätkuvalt vastust. Euroopa Komisjon on ähvardanud Saksamaad rikkumismenetlusega, samas on hoidutud liigsetest teravustest. Saksamaalt tulevates sõnumites kõlab soov vastuoluline olukord ise kodus ära lahendada. Milliseks kujuneb selle otsuse mõju Euroopa Liidule ei ole veel selge.

Kohtuotsusest möödunud kahe nädala jooksul on kõikjalt kõlanud eelkõige oma õiguse ülekordamine. Saksamaa kõrgeim kohus rullis oma pommina mõjunud otsusega kõigepealt üle Euroopa Kohtust ja küsis seejuures, kas Euroopa Keskpanga niinimetatud rahatrükk on proportsionaalne ehk lihtsalt öeldes, kas saksa hoiustaja kahjudega odavast rahast on ka arvestatud, vahendas "Välisilm".

Euroopa Parlamendi liige, erakonda CDU kuuluv Andreas Schwab ütles ERR-ile antud intervjuus, et selle otsuse olemus on väga spetsiifiline Saksamaa konstitutsioonikohtu küsimus ja sellepärast arvab ta, et sellega tuleb tegeleda Saksamaal. "Samuti kohustab see Saksamaa valitsust ja keskpanka sellele vastama. Ma arvan, et debatt kõikjal Euroopas on seda liiga suureks paisutanud," lausus Schwab.

Saksamaa võimupartei poliitik kirjeldab probleemi pigem tehnilisena. Esimene nii-öelda tehniline küsimus on, kes ja kuidas Karlsruhe kohtule vastab. Euroopa Keskpank riiklike kohtute ees vastutust ei kanna, nii jääb see eelkõige Saksamaa valitsuse ja keskpanga tööks. Varaostuprogrammi proportsionaalsuse põhjendamine iseenesest peaks olema ökonomistidele jõukohane.

Kieli Maailmamajanduse Instituudi analüütik Rolf Langhammer lausus ERR-ile, et Euroopa Keskpanga ülesanne ei ole tagada saksa hoiustajatele head sissetulekut.

Pikas perspektiivis viitab kohtuotsus aga ka sügavamatele probleemidele. Ökonomistid on juba aastaid rääkinud, et Euroopa Keskpank ostab oma sammudega euroala kaitsel tegelikult valitsustele aega.

"Euroopa Keskpank peab ütlema, et riikidel on samuti kohustus ellu viia majandus- ja eelarvepoliitikat ehk jälgida kulutusi ja leida parem maksubaas jne. See on valitsuse töö. Minu mure tuleviku pärast seisneb selles, et meil on kogunenud niivõrd suur võlakoorem, et Euroopa Keskpank ja riiklikud keskpangad muutuvad valitsuste kaasvõitlejateks ja valitsused saavad neilt välja pressida võlgade katmist," rääkis Langhammer.

Samuti on keskpank mõneti jäetud lappima õiguslikke auke euro arhitektuuris, kus rahapoliitika ja majanduspoliitika vahele on tõmmatud selge joon, mis tegelikkuses alati ei ole toiminud. Tulles tagasi kohtuotsuse teise löögisuuna juurde ehk küsimuse juurde, milline saab olema Euroopa Kohtu ignoreerimise mõju Euroopa õiguskorrale, siis Müncheni Ülikooli Euroopa õiguse ekspert Walther Michl ütles ERR-ile antud intervjuus, et see sõltub eelkõige sellest, kui suuri järeldusi sellest juhtumist tegema hakatakse, ohud on olemas.

"Aluslepingud ei ole alati täpsed. Need on poliitiliste kompromisside tulemus ja seal on ebamäärased sätted, vaja on ühte keskset lõplikku vahemeest, kes ütleb, mida need sätted tähendavad. Kui nüüd iga riiklik kohus saab öelda, et ei, mitte meie arvates, see ei ole see, mida me arutasime leppe ratifitseerimisel, siis te näete kuhu see viib, selles seisneb tõeline oht Euroopa Liidule," ütles õigusteadlane.

Üks kohtuasja algataja Bernd Lucke ütles ERR-ile, et ta ei jää rahule sellega, kui Euroopa Keskpank oma selgitusi ei esita ja püssirohtu tal jagub, et vajadusel kohtuteed jätkata.

"Kui Euroopa Keskpank teeb poliitikat, millel on tõsised majanduspoliitilised järelmid, siis tuleb neid hinnata, ta ei saa teha lihtsalt seda, mida ta tahab teha, uurimata, kus ta läheb konflikti majanduspoliitika oluliste aspektidega liikmesriikides," märkis Lucke.

Euroskeptiline majandusteadlane Lucke oli üks AfD asutajatest, vahepeal on ta jõudnud luua veel ühe partei ja sealtki taanduda.

"Minu uus partei ei ole olnud edukas, inimesed ei olnud enam nii huvitatud eurost ja Euroopa poliitikast kui 2013. aastal, nii et ma olen nüüd poliitikast taandunud," rääkis ta.

On tõsi, et hoiustajad kaotavad madalate intresside tõttu ja kinnisvarahinnad kerkivad. Samas on Saksamaa odava raha tõttu saanud rohkem kaupu müüa ja niipidi on majandus võitnud.

Andreas Schwabi sõnul loeb lõpuks poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne heaolu Saksamaal, Euroopa keskel. "Ja euroga on meil läinud siiani üsna hästi ja me tahame samamoodi jätkata," lõpetas Schwab.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: