Lutsar: meist varem avanenud riikides pole nakatumised kasvanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Irja Lutsar
Irja Lutsar Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Emadepäev ja kaubanduskeskuste avamine pole Eestis nakatumiste kasvu kaasa toonud. Ka Eestist varem taasavanema hakanud riikides on kogemus julgustav - kardetud nakatumiste kasvu pole juhtunud.

Valitsuse COVID-19 teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar tõdeb, et Eestis on situatsioon rahulik, vaatamata sellele, et Soomega algas taas laevaliiklus, kaubanduskeskused ja piir Lätiga on lahti. Samuti on inimesed järk-järgult kontoritesse naasma hakanud. Ka emadepäev ei kergitanud nakatumiste arvu.

"Kindlasti võib juhtuda, et nakatumine hakkab tõusma," möönab Lutsar. "Kui ta ka natukene tõuseb, on üks asi, aga väga oluline on iga uus nakatunu teada saada ja ta kontaktseid jälgida, et haigus ei läheks laiali."

Nii näiteks on õnnestunud tuvastada üks nakatunu, kes tuli laevaga Soomest. Ta viibib karantiinis.

Vaatamata rahulikule olukorrale otsustas valitsus, et eriolukorras kokku kutsutud teadusnõukoda laiali ei saadeta, sest samal ajal peab valmistuma ka võimalikuks sügiseseks puhanguks.

Rootsi ja Suurbritannia endiselt murelapsed

Nakatumine langeb ka Eesti lähiriikides. Lätis-Leedus on olukord samasugune kui Eestis, ka Soome nakatumiskõver on suunaga allapoole.

Ainsad riigid Euroopas, kus olukord on veel hull, on Suurbritannia ja Rootsi.

"Rootsis küll nakatumine oluliselt ei lange, aga nad ise väidavad, et nad on oluliselt rohkem testima hakanud. Avalikult kättesaadavatest numbritest see väga välja ei paista, aga neil on plaan väga paljud ära testida. Veel mai esimesel nädalal oli neil kuni 12 protsenti positiivseid teste, samal ajal kui Eestis on see väga harva üle ühe protsendi olnud viimastel nädalatel. Me ikka oluliselt rohkem testime ka," ütleb Lutsar.

Samas on Rootsis suremus ikkagi vähenenud, ka intensiivravi vajab järjest vähem inimesi.

"Kui kõigil teistel on nakatumise languses ilusad kolmnurgad, siis neil midagi sellist veel ei ole," tõdeb Lutsar.

Teiste riikide julgustav kogemus

Lutsar on pingsalt jälginud, mis toimub riikides, kes oma ühiskonda Eestist varem taasavama hakkasid. Neist üksnes Iraanis läks nakatumine taas tõusule. Euroopas midagi sellist aga juhtunud ei ole.

"Austria, Taani, Saksamaa, Norra, Hispaania mingil määral, ka Itaalia mingil määral – kellelgi neist ei ole nakatumise tõusu tekkinud. Saksamaalt olid vahepeal teated, et nende nakatumiskordaja R tõuseb, aga see põhjus oli tapamajades, kus on Ida-Euroopa migranttöölised, need on väga lokaalsed puhangud. Kõik teadsid neid probleeme, aga ignoreerisid. Migranttööliste elamistingimused, palk, mida makstakse ja lepingud, mis nendega on tehtud - kõik me ju teadsime sellest probleemist," ütleb Lutsar. "See on sama fenomen, mis Rootsiski migrantidega – inimesed elavad erinevas inforuumis, ei saa endale lubada haigena tööle mitte minna."

Vaatamata sellele, et teiste riikide kogemus on julgustav, jääb Eesti selle taktika juurde, et ühiskonda avatakse järk-järgult. Leevenduste vahele jäetakse kaks nädalat, et jõuaks jälgida, kuidas üks või teine mööndus viiruse levikut mõjutab.

Paljudes on tekitanud kummastust, et ajal, mil spordiklubid on juba avatud, kus võõrad üksteise vahel higistavad ja hingeldavad, on jätkuvalt keelatud kinos, teatris ja kontserdisaalis käia, kus ometi saaks samuti inimesed ohutute vahedega istuma panna ja ihuvedelikke üksteise peale ei pritsita.

Lutsar ütleb, et valikuid tuli teha.

"Prioriteedid tuli paika panna ja kuna füüsiline tegevus ei ole mitte ainult musklite kasvatamiseks, vaid ka vaimu virgastamiseks - mitte ma ei ütle, et kino ja teater sama ei tee -, tundus niisuguses järjekorras avamine õige olevat," põhjendab Lutsar. "Muidugi pole õiget ega valet. Kui olen suur kinosõber, tundub see mulle ebaõiglane olevat. Aga niisugused olid need valikud. Me pigem pooldame seda varinati, et ei peaks midagi uuesti kinni panema, vaid et mõni leevendus lükkub päeva või paari võrra edasi."

Sügisel riigi täielikku sulgemist ei plaani

Lutsar ütleb, et samal ajal käib ettevalmistustöö sügiseseks võimalikuks puhanguks. Töös on mitu stsenaariumit - nii see, et kordub praeguse intensiivsusega viiruselaine, kui ka selline, kus puhang on praegusest palju hullem.

"Praegune plaan on, et kui midagi tuleb lõpetada, kinni panna, oleks see märksa fokuseeritum. Kogu riigi kinnipanek pole meie kellegi soov. Samas pole välistatud, et midagi tuleb sulgeda," ütleb Lutsar.

Nii nagu eriolukorra ajaks ei suletud lasteaedu, võivad sügisel jääda ka algklassid avatuks, sest teadlased teavad juba jupp aega, et kuni 10-aastased lapsed viirust edasi ei kanna.

"See võiks tähendada seda, jah, et algkoolid võivad ka lahti olla. Koolide kinnipanek on ainult äärmuslik lahendus," ütleb ta. "Haridussüsteemile oleme pakkunud välja võimaluse, et võib-olla teha väiksemad klassid või korraldada hajutatult kooliskäimine, s.t ühed lapsed käivad hommiku- ja teised õhtupoole. See tahab läbimõtlemist, ja võib-olla on koolides võimalik ka hõredamalt istuma panna või lisaruume tarvitusele võtta."

On välja pakutud ka, et suuremad koolilapsed käivad kolm päeva koolis ja kaks päeva õpivad ise kodus, mis on distsipliini mõttes kergem lahendus kui nädalate kaupa kodus õppida.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: