Vinkele rääkis "Välisilmale", et viirusekriisi lahendamisel tuleb arvestada ekspertide soovitustega ning pärast seda saavad poliitikud otsuseid teha. Läti on tema hinnangul sellega hästi hakkama saanud.

"Selle üle ilma levinud kriisi põhjustas viirus, haigus. Siin ei saa olla midagi poliitilist. Olen veendunud, et viirusest tingitud kriisi lahendamisel tuleb eelkõige arvestada infektoloogide ja epidemioloogide hinnangute ja soovitustega. Ja alles pärast seda saavad poliitikud teha oma otsuseid. Lätis on see üsna hästi välja tulnud. Päris algul olid spetsialistide soovitused tagasihoidlikumad kui poliitikute tahe korraldusi anda," rääkis ta.

"Jah, meil on valitsuses üsna mitu kolleegi, kes esimeste ärevate uudiste peale teatasid, et paneme kõik lukku - piirid kinni, inimesed koju ja sõjavägi tänavaile -, kuid õnnestus veenda, et selline lähenemine Lätile ei sobi. Esiteks ei tea me, kui kaua kriis kestab. Ja kui hakata vähese nakatunute hulga puhul kasutama karme piiranguid, ei suuda me neid hoida, kui olukord vältab näiteks aasta. Inimesed pole nii äärmuslikeks kitsendusteks valmis," lisas Vinkele.

Et Läti valitsus on kriisi algusest peale arvestanud spetsialistide arvamusega, tunnetab ka rahvas - uuringufirma SKDS küsitlused näitavad, et tervishoiueksperte usaldatakse poliitikuist märksa enam. Kui ikka peainfektoloog Uga Dumpis või haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse
infektoloogiaosakonna juht Jurijs Perevošcikovs on öelnud, siis nii ka on.

"Oleme Lätis kaua elanud usaldamatuse õhkkonnas nii poliitika kui ka parteide suhtes. Seetõttu on ka hinnang poliitikute tööle olnud madal. Koroonakriis on mõne poliitiku seadnud küll positiivsemasse valgusse, kuid on vaja palju rohkem aega, et ühiskond jõuaks poliitikutesse suhtumist põhjalikult muuta. Hoopis teine lugu on ekspertide, professionaalide ja spetsialistidega. Nemad paistavad loomulikult paremad välja, sest nende kohta pole kogunenud ebameeldivaid skandaale," selgitas SKDS-i juht Arnis Kaktinš.

Läti valitsus suutis kriisi alguses olla teiste riikide juhtidest kiirem ja see esimene nädal määras Lätis paljude arvates selle, et Lätis on nii haigestunute kui ka surnute arv olnud väiksem kui mujal.

"Tervikuna on Läti piirangud olnud Eesti või Leeduga võrreldes Balti riikidest kõige tagasihoidlikumad. Meie naabrid otsustasid piiri sulgeda, mitte Läti. Meie valik polnud panna piir kinni nagu tegid meie mõlemad naaberriigid," ütles Vinkele.

Rahvas on suhtunud piiranguisse mõistvalt, näitavad küsitlused.

"Kolm neljandikku küsitletuist leidsid, et neil endal on olnud probleeme hädavajalike meditsiiniteenuste saamisega. Oluliselt vähem muret põhjustas aga see, et nädalalõppudel olid suletud kaubanduskeskused," rääkis Kaktinš.

Euroopa Liidu riikide koostööd või õigemini selle puudumist kriisi algul kirjeldatakse Lätis kui kaost. Erandiks on Balti riigid.

"Teadmatus ja vajadus langetada kiireid otsuseid ei andnud koostööks võimalust. Eraldi tahaksin aga esile tuua koostööd Baltimaade kolleegide vahel. Eriti teie ministri Tanel Kiigega," ütles Vinkele.

Läti tervishoiuminister on ettevaatlik suviste kultuuriürituste korraldamise suhtes.

"Eesti on otsustanud end rohkem avada ja lubada suurematel rahvahulkadel koguneda jõulisemalt kui Lätis. Minu vastus sellele on - vaatame, kuidas teil edeneb, kuid meie läheme kogunemispiiranguid leevendades oma teed. Hoiame siin konseravtiivset joont," ütles ta.

Paradoksaalne, aga Lätis suhtutakse nakatumisohtu jätkuvalt erinevalt. Rahvas ei mõista, kuidas on nii, et lapselaps võib vanaemale tõenäolisemalt haiguse tuua kui mõni tundmatu kaasreisija trammis.

"Meie küsitlused näitavad, et absoluutne enamus kardab nakatuda avalikel üritustel, ühistranspordis või teiste inimestega käteldes. Üle poole küsitletuist leiab, et võivad haiguse saada avalikes toidukohtades. Näeme ka, et paljud kardavad koroonaviirusega nakatuda arsti vastuvõtul või poes sisseoste tehes," ütles Kaktinš.

Läti ühistranspordis on kohustus katta suu ja nina ning Riia linnapildis võib märgata, et eriti osa vanemaid inimesi teeb seda ka tänaval liikudes.