Valitsus võib Saaremaa silla uuringu algatamise otsustada juunis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Võimalik püsiühnedus mandri ja Muhu saare vahel.
Võimalik püsiühnedus mandri ja Muhu saare vahel. Autor/allikas: ERR

Valitsus võib Saaremaa püsiühenduse uuringu alustamise otsuse langetada kõige varem juunikuus. Uuringu täpne ajakava ja maksumus selguks aga alles töö käigus.

Esmakordselt uuris Saaremaa silla rajamist 1997. aastal kogunenud komisjon. Kolm aastat hiljem valminud uuringu kohaselt võiks Saaremaale ehitada silla või kaevata tunneli. Neli aastat hiljem ütles toonane majandusminister Andrus Ansip, et kõige varem 2007.  aastal võiks ehitusega alustada. Valitsus algatas uue analüüsi 2006. aastal, millest järeldus sama, mis varasemast uuringust.

Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute koostamise nõuniku Heddy Klaseni sõnul on 10 aasta tagune analüüs hea lähtematerjal, aga otsuste tegemiseks see enam ei kõlba.

"Need toonased keskkonnaandmed on mingil määral iganenud, sellele on juhtinud tähelepanu ka keskkonnaministeerium, keskkonnaamet, keskkonnaorganisatsioonid ise, et tuleb teha kindlasti uusi uuringuid. Ja teine mure on see, et ka seadusandlus on vahepealsel ajal muutunud. Need nõuded, kuidas keskkonnamõju strateegiline hindamine, Natura hindamine läbi viia, on mõnevõrra täpsustunud võrreldes rohkem kui kümne aasta taguse ajaga," sõnas Klasen.

Nüüd läheb Saaremaa silla üle otsustamiseks vaja riigi eriplaneeringut. Selle algatamiseks tarvilik eelnõu on rahandusministeeriumis valmis kirjutatud ja Klasen loodab, et juba juunikuus võiks eriplaneeringu üle otsustada valitsus. Kui valitsus loa annab, algab kõige pikem, mahukam ja kallim Saaremaa silla analüüs.

Uuringu esimene aasta kulub selleks, et kokku leppida, mida üldse uurima hakatakse. Seejärel võetakse ette need samad kaks sillavarianti ja üks tunnelivariant, mida kaaluti eelmises suuremas uuringus ja kaalutakse need veelkord põhjalikult läbi ehk tehakse asukoha eelvalik.

"Eelvaliku eelduseks on vähemalt kolme joonobjekti projekti eskiisi tasandil läbilahendamine. Selle pärast, et ka keskkonnamõju strateegilise hindamise juures on oluline teada, milline see lahendus on," märkis Klasen, lisades, et nii erinevatel tunneli kui sillatehnoloogiatel on erinevad mõjud, mida on vaja uurida.

Sisuliselt töötatakse välja parim tunnelilahendus ja kaks parimat sillalahendust, hinnatakse nende kõigi mõjusid keskkonnale, majandusele aga ka näiteks kultuurile ja siis valitakse välja kõigist kõige parem lahendus. Eriplaneeringu teises etapis koostatakse juba detailne planeering, mille võib aluseks võtta, kui soovitakse silda või tunnelit projekteerima hakata.

Analüüs võtab aega neli kuni kuus aastat ja võib maksma minna viis kuni kaheksa miljonit eurot.

Klaseni sõnul kuulutatakse asukoha eelvaliku ja detailse lahenduse jaoks välja eraldi hanked. "Praegu on kaalumise koht, kas hankida asukoha eelvaliku sees eraldi projektid, eraldi keskkonnauuringud, eraldi planeeringu koostamine või mingil viisil neid hankeid grupeerida. See on otsustamise koht."

Otsuse eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise kohta peab valitsus tegema üsna umbmäärase info põhjal. Rahandusministeeriumi hinnangul võib planeering maksma minna 15 kuni 40 miljonit eurot ja kesta seitse kuni 11 aastat.

"Kogu riigi eriplaneeringu ajakava ja eelarve on tehtud väga konservatiivses võtmes. Ja iga etapi maksumus ja kestvus täpsustuvad eelmise etapi tulemusel," märkis Klasen.

Uue püsiühenduse rajamise otsuse saab valitsus langetada aga alles peale eriplaneeringu kehtestamist.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: