Ehitajad: kukkumine tuleb suur
Ehitusettevõtjad näevad, et koroonaviiruse levikust tingitud majanduslangus jõuab nende töömaale järgmistes kvartalites, kui senised projektid saavad valmis, aga uusi enam peale ei tule.
Koroonakriis ehitusturule esialgu märkimisväärset mõju ei avaldanud. Kontoritöötajad jäeti kodutööle, platsidel jätkati tööd nagu ikka, järgides rangeid hügieeninõudeid, ütlesid Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar ja Mitt & Perlebachi juhatuse liige Kristjan Mitt. Mõlemad mehed on ka ehitusettevõtjate liidu juhatuses.
Miti hinnangul esimeses kvartalis veel ehitussektoris langust näha ei ole, kuid see hakkab iga kvartaliga kasvama ja jätkub kindlasti järgmise aasta esimesse poolde.
"Hoonete ehitusest peaaegu 80 protsenti oli eratellimus ja 20 protsenti riigitellimus. Riik mõtleb siin tublisti kaasa, kuidas oma investeeringuid ettepoole tuua ja mahte suurendada. Aga eratellimused on paljuski edasi lükatud ja kukkumine tuleb kindlasti suur," kirjeldas Mitt. Ka Mitt & Perlebach sõltub peamiselt eratellijatest.
Seega muutub määravaks riigi tegevus ja edasised plaanid – kui palju ja kui õigesti suudetakse toetusmeetmeid või investeeringuid teha, leidis Mitt. Ta ei tea, kas praegune töötukassa palgatoetuse meede on see kõige õigem. "Võib-olla on riigil targem rohkem ehitada. Ehitussektoris on üle 50 000 töötaja. Kui nad saavad riigilt tööd, siis riik saab makse, uut infrastruktuuri ja uusi hooneid," pakkus Mitt. Tema meelest annab ka riigi väike võlakoormus võimaluse laenuga majanduses elu sees hoida.
Astlanda Ehituse peamised lepingud on avaliku sektoriga. Kaupo Kolsari sõnul on ka nende erakliendid seni jätkanud töö tellimist. "Õnneks veel mingeid tagasilööke ei ole, aga seda ei saa sügise kohta öelda. Kõik sõltub nüüd sellest, mis juhtuma hakkab. Ei ole seda kristallkuuli," ütles Kolsar. Nii palju on Astlanda teinud, et lükanud edasi mõningate uute objektide avamise. Samuti on osa tellijaid, kellega oldi läbirääkimiste faasis, lükanud lõpliku otsuse tegemise edasi sügisesse või talve.
Kui aga ehitusturul tekib tellimustesse auk, siis kuidas see aeg üle elatakse? Kolsar ütles, et Astlanda Ehituses ulatub enamik lepinguid järgmisesse aastasse ja praegu on kogu meeskond tööga hõivatud. Miti vastus oli tunduvalt tagasihoidlikum: "Ehitame vähem. Hoiame kokku."
Võõrtöölisi ootavad ka ehitajad
Nii nagu põllumajanduses, on ka ehituses üksjagu tööl kolmandatest riikidest, peamiselt Ukrainast pärit tööjõudu. Kolsari sõnul on piiride sulgemine ka ehitussektorit mõjutanud. Näiteks läks osa siinsest võõrtööjõust enne kriisi süvenemist kodumaale ega pääse enam tagasi. Samuti on just alltöövõtjad sõltuvad ukrainlaste töökätest.
"Mõelge nüüd ise, kui teie kollektiiv on üles ehitatud inimestest, keda enam riiki ei lasta või kes siia ei pääse... Kuidas see laiemalt majandust või Eesti ehitusturgu mõjutab, seda on praegu väga raske hinnata," rääkis Kolsar.
Miti hinnangul ei ole võõrtööjõu puudus probleem, sest selle osakaal turust on 15 protsendi juures. Prognooside järgi kukub aga ehitussektori maht tunduvalt rohkem. Küll aga on tema sõnul spetsiifilisemaid töid ja valdkondi, kus võib tekkida spetsialistide puudus. "Kui on vaja sertifitseeritud keevitajaid, siis selleks poole aastaga ümber ei õpi. Võib-olla maasikaid korjata on sellevõrra lihtsam," ütles Mitt.
Kolsari meelest ei ole aga mõeldav, et ukrainlased Eestisse tagasi ei pääse. "Kui nüüd piirid avatakse ja kellelgi kolmanda riigi töötajal on läbi Poola või mõne teise Euroopa Liidu riigi saadud Euroopa Liidus töötamise luba, siis kuidas meie riik piirab selle töötaja Eestisse tulekut. Pigem peaks vaatama seda, et ta pääseks siia võimalikult otse, selliselt moel, et tema maksud jõuaks meile ja temast oleks riigile rohkem kasu lisaks otsesele tööle," rääkis Kolsar.
Inimesed jäävad tööta, ettevõtted lõpetavad
Majutus- ja toitlustussektori koondamiste ja ettevõtete sulgemiste laine jõuab ka ehitussektorisse, usuvad nii Kaupo Kolsar kui ka Kristjan Mitt.
"Kindlasti jääb mõni inimene tööta, selles ei ole kahtlust," ütles Kolsar. "Kas see on tingitud otseselt koroonast või on koroonakriis kaasa aidanud mingisuguse otsuse kiirendamisele. On võimalus, et need firmad, kes juba enne olid hädas, panevad nüüd ukse kinni." Tema hinnangul toimub turupuhastus, aga praegu ei ole võimalik hinnata, mis juhtuma hakkab. Näiteks võivad muutuda pangad laenuandmisel üliettevaatlikuks, mis omakorda külmutab mõneks ajaks kinnsivaraturu.
Mitt lisas, et see, kui suurelt kriis ehitussektorit tabab, sõltub sellest, kui ruttu kindlus majandusse tagasi tuleb. "Firmad suudavad mingi perioodi üle elada oma reservidest, aga mitte lõpmatuseni," ütles ta.
Ehitusturu taastumist näeb Mitt pool aastat kuni aasta pärast seda kui taastub üldine majanduslik olukord. "Siis julgevad inimesed osta kortereid, ettevõtted julgevad teha uusi laopindasid, uusi kontoreid."
Toimetaja: Mait Ots