Sünkroonkompensaator aitab inertsiga elektrivõrgus igal ajahetkel 50 hertsist sagedust hoida. Praegu Eestis selliseid seadmed pole, kuid 2025. aastal liitub Eesti Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ja selleks ajaks peab Eesti elektrivõrk suutma ise inertsiga sagedust hoida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Elering soovib hankega rajada alajaamade juurde kolm sünkroonkompensaatorit ja rekonstrueerida õhuliine. Hangete maksumus on ligikaudu 300 miljonit eurot, mida suures osas rahastatakse Euroopa Liidu abiga. Seetõttu ei suurenda investeeringud tarbijatelt kogutavat võrgutasu.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi sõnul tagab Eesti energiasüsteemi Venemaast eraldamine energiajulgeoleku, ühtlasi alandab see ka võrgutasu elektritarbijatele.

Eelmisel aastal kaalus Elering seadmete ehitamise kõrval võimalust saada inertsi kõrvaltootena mõnelt Eesti elektrijaamalt, selleks ei saa aga kasutada Euroopa Liidu vahendeid. Lisaks puudub Veskimäe sõnul Eesti jaamadel selleks võimekus.

"Inertsi pakkujaid tegelikult turul ei ole, lisaks me tahame väga kõrget töökindlust," sõnas Veskimägi. "Lihtsalt hoida selleks elektrijaamasid töös, et nad pakuksid inertsi on kordades kallim võrreldes sellega, kui ehitada eraldi sünkroonkompensaatorid inertsi hoidmiseks," lisas ta.

Eesti Energia hinnangul saab sagedust tagada ka mitmete teiste juhitavate seadmetega. Näiteks sobiks selleks Eesti Energia arendatav pump-hüdrojaam. 

"Eesti Energia teavitas Eleringi nii eelmisel aastal kui ka viimati tegelikult nädal tagasi sellest, et me oleksime valmis neid süsteemi teenuseid, mida energiasüsteemi ülevalhoidmiseks on, valmis pakkuma," sõnas Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals.

Eesti Energia hanget esialgu vaidlustada ei plaani ning soovib pidada Eleringiga läbirääkimisi. Aktuaalsele Kaamerale teadaolevalt on  teenuse osutamisest huvitatud ka teised energeetikaettevõtted.