Elering taotleb EL-ilt sünkroonkompensaatorite ehitamiseks kaasrahastust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Elering.
Elering. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Elering esitas teisipäeval koos Läti, Leedu ja Poola elektrisüsteemihalduritega taotluse Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute teise etapi kaasrahastamiseks Euroopa Liidu (EL) eelarvest. Investeeringu maht Eestis ulatub 111 miljoni euroni, millest loodetakse saada toetust 75 protsendi ulatuses sünkroonkompensaatorite ehitamiseks.

Neli süsteemihaldurit taotlevad EL-ilt toetust alalisvoolu ühenduse Harmony Link ehitamiseks Leedu ja Poola vahele, sünkroonkompensaatorite rajamiseks, sisemaiste võrkude tugevdamiseks ning elektrivõrkude juhtimissüsteemide uuendamiseks. Nimetatud investeeringud on vajalikud Balti riikide elektrisüsteemi ühendamiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

Sünkroniseerimise teise etapi investeeringute kogumaht nelja riigi peale kokku ulatub 1,2 miljardi euroni, millest 521 miljonit kulub kava kohaselt Poolas, 462 miljonit Leedus, 111 miljonit Eestis ja 100 miljonit Lätis. Süsteemihaldurid loodavad saada Euroopa Liidult kavandatud investeeringutele kõrgeima võimaliku toetusmäära ehk 75 protsenti.

Elering plaanib sellest taotlusvoorust saadava toetusega rahastada eelkõige sünkroonkompensaatorite ehitust. "Otsustasime sünkroonkompensaatorid rajada võrgu integreeritud osana, kuna 2019. aastal läbi viidud turutesti tulemusel sai selgeks, et turult ei ole võimalik vajaliku kvaliteediga teenust tarbijale mõistliku hinnaga osta," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi pressiteates.

Veskimägi sõnul tagavad uued sünkroonkompensaatorid tarbijatele parima hinna ja kvaliteetse teenuse. "Kõik turulahendused läheks tarbijale maksma palju enam. Seda kinnitas ka Konkurentsiamet," lisas ta.

Elering algatas hanked kolme vajaliku sünkroonkompensaatori ehitamiseks möödnud nädalal. Eesti Energia on varem märkinud, et seda teenust saaks ka seadmeid ehitamata pakkuda.

Veskimägi märkis, et elektrisüsteemi töös hoidmiseks vajalikud automaatsed ja käsitsi käivitatavad reservid plaanib Elering turult teenusena sisse osta. "Turuosalised saavad seal näidata enda võimekust selliseid teenuseid pakkuda. Vastavate turgude käivitamise eeltööna alustame juba septembris turuosalistega avalikku konsultatsiooni, et paika panna uute turgude reeglistik," sõnas Veskimägi.

Sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute esimese etapi osas tegi Euroopa Komisjon otsuse 2019. aastal. Esimese etapi investeeringute maht on Eestis, Lätis ja Leedus kokku 430 miljonit ja Euroopa Liidu toetus 75 protsenti ehk 323 miljonit eurot. Eestis investeerib Elering tööde esimese etapis eelkõige elektriliinide uuendamisse 187 miljonit eurot, millest EL katab 140 miljonit eurot.

Plaani kohaselt peavad Balti riikide Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise tööd olema tehtud 2025. aasta lõpuks. Praegu on Balti riikide elektrisüsteemid osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, kus sagedust juhib Venemaa ülekandevõrk. Üleminek Mandri-Euroopa sagedusalasse annab Balti riikidele täieliku kontrolli oma elektrisüsteemi üle. Samuti paranevad võimalused elektrikaubanduseks Balti riikide ning teiste Mandri-Euroopa sagedusalasse kuuluvate riikide vahel.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: