"Elering võttis Eesti esimese sünkroonkompensaatori töövõtjalt Siemens Energylt üle neljapäeval, 11. mail ja täna panime selle esimest korda ametlikult tööle. Edaspidi kasutame seda vastavalt Eesti ja Balti riikide elektrisüsteemi vajadustele," ütles Eleringi sünkroonkompensaatorite projektijuht Arno Raadom.

Ta lisas, et tegemist on nii Eesti kui ka Balti riikide esimese valminud sünkroonkompensaatoriga – kokku tuleb neid igasse Balti riiki kolm.

"Nende jaamade ülioluline roll elektrisüsteemi stabiilsuse tagamisel algab pärast Balti riikide sünkroniseerimist Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga," rõhutas Raadom. Eesti, Läti ja Leedu on leppinud Euroopa Komisjoniga kokku, et sünkroniseerivad oma võrgu Mandri-Euroopaga 2025. aastal, suur osa rahast selleks tuleb Euroopa Liidult.

Eleringi esindaja sõnul on Eesti jõudnud juba üsna kaugele ka teise Eestisse ehitatava  sünkroonkompensaatoriga, mis paikneb Kiisal: "Hoone on valmis ja suuremad seadmed on tarnitud. Kolmanda, Viru sünkroonkompensaatori ehitus on samuti alanud."

Viru SynCon ehitatakse Eesti Elektrijaama juurde Narva lähedal. Kokku lähevad kolm seadet maksma umbes 60 miljonit eurot.

Eleringi teatel võetakse 300 tunni kaaluvad sünkroonkompensaatorid pärast valmimist kohe kasutusse. Need hakkavad tegema tavapärast tööd ehk andma süsteemi inertsi, aitavad tagada lühisvõimsust ja juhtida pinget. Seadmetel on kolmeaastane garantii.

Raadom selgitas, et varem ei ole Eestis taolist seadet olnud, aga selleks pole olnud ka vajadust, sest ajalooliselt oleme me osa Venemaa elektrisüsteemist ja see tähendab, et sagedust kogu süsteemis juhitakse tsentraalselt Venemaalt.

"2025. aasta lõpuks saavutame me täieliku valmisoleku sünkroniseerida end Mandri-Euroopa elektrivõrguga. Mandri-Euroopa elektrisüsteemis olemise eeldus on see, et iga riik või piirkond suudab hoida oma elektrisüsteemi ise tasakaalus. Loomukult toimib ka Euroopas terve süsteem samas ühtsena ja erinevad piirkonnad abistavad ükstest vajadusel. Sellisel tasemel sageduse hoidmiseks ongi vajalik kolme sünkroonkompensaatori ehitamine Eestisse," rääkis Eleringi esindaja.

Sünkroonkompensaator annab elektrisüsteemi inertsi. Inerts aitab aeglustada sageduse muutumise kiirust. SynCon annab mõne hetke lisaaega selleks, et kui süsteemis näiteks elektrijaam ootamatult seiskub ja sagedus hakkab langema, siis tänu SynConi antavale inertsile on sageduse langus aeglasem ja see omakorda annab aega reservvõimsuste käivitamiseks või lisamiseks. Seega on sünkroonkompensaator kõige esimene ja kõige kiirem "kaitsevall" sageduse hoidmisel erineva kiirusega reservelektrijaamade käivitamise eel.

"SynCon on nagu vurrkann – kui hoog on sees, siis pöörleb pikalt edasi tänu inertsile," tõdes Raadom.

Sünkroonkompensaatorii töö ehk inertsi on väga vajalik ka süsteemis, kus on palju taastuvenergiat, sest näiteks päikesepargid ei tekita inertsi. Päikeseparkide ja tuulikute abil sagedust juhtida ei saa. Inertsi tekitavad nn "vanakooli" pöörlevad seadmed, näiteks soojuselektrijaamad või ka tuumajaamad oma suurte ja raskete pöörlevate generaatoritega. Kui selliseid elektrijaamu jääb vähemaks, tulebki ehitada spetsiaalsed masinad inertsi tekitamiseks või lisamiseks.

Kolme Eestisse ehittaava sünkroonkompensaatori ehituslik maksumus on umbes 60 miljonit eurot, milles kolmveerand tasutakae Euroopa ühendamise rahastu (CEF) toetuste eest.

Sünkroonkompensaatori hooratas pöörleb kiirusega 3000 pööret minutis ehk 50 pööret sekundis , mis võrdub Euroopas kasutatava elektri vahelduvvoolu sagedusega 50 hertsi (Hz).

Viimane pool sajandit, mil Eesti elektrisüsteem on ühendatud Venemaa
omaga, tagavad BRELL lepingu järgi 50 Hz sageduse Venemaal asuvad kiirusregulaatorid. Pärast Eesti elektrisüsteem eraldamist Venemaa omast, pole sageduse hoidmine Venemaa abiga enam võimalik.

Püssi SynCon-i avamisel osalesid nii selle ehitusega seotud inimesed, sealhulgas Saksamaalt peatöövõtja Siemens Energy esindajad ja alltöövõtjate esindajaid kui ka kolme Balti riigi energeetikaga tegelevad ministrid.