Uuringu valimiks on kolme Tartu linna kooli 13-16-aastased noorukid, keda on kokku veidi üle 400. Üks osa, mida uuringus käsitleti, oli noorte toitumine. Toitumise uurimise aluseks võeti Vahemere maades levinud toitumise harjumus, mis Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia kehalise kasvatuse didaktika lektori Maret Pihu sõnul on rahvusvaheliselt tunnustatud toitumise viis.

"See on siis sellist laadi toitumine, mis tagab selliste vitamiinide ja mineraalide vajaliku koguse, kui seda järgida," ütles Pihu.

Teisisõnu on Vahemere maade toitumise juurse suurem osakaal just taimsel toidul ja väiksem osakaal liha- ning piimasaadustele. Nii näiteks küsiti ka valimis osalenud noorte käest, kui sageli süüakse nädalas köögi- ja puuvilju, täisteratooteid ning ühes päevas puuvilju.

Uuringust selgus, et veidi üle 14 protsendi vastanutest järgis Vahemere maade toitumist ja rohkem kui 40 protsenti vastanutest seda ei teinud. Sama uuring viidi läbi näiteks ka Islandil, kus ligi 25 protsenti noortest oli tihedalt seotud Vahemere toitumisega ja 15 protsenti olid sellega vähem seotud. Pihu hinnangul on see huvitav võrdlus, sest Islandi geograafiline asukoht ega traditsioonid tegelikult Vahemere maade toitumist ei toeta.

"Üheks põhjuseks võib ikkagi olla see, et Islandil tegelikult väga süsteemselt ja regulaarselt on siis tegeletud selliste tervist edendavate koolide programmiga, mis on Islandi koolide hulgas väga populaarne ja kus nad siis näiteks ühe õppeaasta jooksul, ühe sellist tervist toetava meetme võtavad nagu fookusesse ja üks fookus siis ongi toitumine," märkis Pihu.

Seega ongi uuringu üks järeldus, aga ka soovitus Pihu sõnul see, et Eestis peaks samuti koolitoit senisest rohkem võimaldama suuremal määral taimseid valikuid, ehk et õpilased esimese asjana valiksid taldrikule köögiviljatoidud ning tarbiksid vähem liha- ja piimatooteid.

Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Marcus Ehasoo ütles, et liit on uuringu tähelepanekutega Eesti koolitoidu suhtes nõus.

"Kas see just peaks nüüd täielikult asendama seda loomse toidu valikut, aga ta kindlasti peaks olema võimalusena, et kui õpilasel on soov taimse toidu järele, et tal oleks see variant olemas. Lisaks sellele, et tegemist on nii öelda kõhutäitmisega, siis tegelikult koolis arendatakse ka toitumisharjumusi ja mida rohkem ka koolitoit ise on kasulik, seda loodetavasti tulevikus siis ka noored võtavad arvesse, kui nad kas kodus oma toitumist planeerivad või muus kontekstis seda teevad," rääkis Ehasoo.

Põhjusena, mille taha ehk taimsete valikute suurem pakkumine praegu koolitoidu tegijatel jääb, nimetas Ehasoo raha.

"Tegelikult see nii öelda toetus, mis koolitoidu tegemiseks antakse, ei ole ju üldse suur. Eks siin ongi võib-olla sellised otsesed seosed, et kui see toetus oleks suurem nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi poolt, siis arvatavasti poleks ka koolidel probleemi seda taimset toitu, kas siis peatoidu kõrvale pakkuda või siis rohkem päevas või nädalas ainult taimse toidu valikuid pakkuda," lisas Ehasoo.

Ka Pihu ütles, et lisaks loomingulistele lähenemistele on üheks mõjuteguriks kindlasti riiklikud regulatsioonid. Samas ongi sotsiaalministeeriumi rohelise raamatu järgi üheks prioriteediks koolitoidu riigipoolse summa suurendamine, eesmärgil parandada kooliõuna raames pakutavate puu- ja köögiviljade mitmekesisust ja koguseid.