Kava kiideti heaks riigiabi ajutise raamistiku alusel.

Komisjoni konkurentsipoliitika eest vastutav asepresident Margrethe Vestager selgitas, et koroonaviiruse puhang on lennundussektorit rängalt kahjustanud ja ettevõte on kandnud suurt kahju. Komisjoni hinnangul on Nordica kahju nii suur, et firma võib aasta lõpuks pankrotti minna.

"Selleks, et Nordica saaks tegevust jätkata, tehakse talle kapitalisüst ja antakse subsideeritud intressiga laenu ilma liigseid konkurentsimoonutusi põhjustamata," lisas Vestager.

Eesti teatas Euroopa Komisjonile, et soovib suurendada Nordica aktsiakapitali 22 miljoni euro võrra ning anda ettevõttele kaheksa miljoni eurose subsideeritud intressiga laenu. Seega on abimeetme kogusumma 30 miljonit eurot. Kevadel oli valitsuse plaan kogu 30 miljonit eurot suunata aktsiakapitali suurendamisse.

Komisjon: meede on vajalik ja proportsionaalne

Komisjon leidis, et Eesti kava on kooskõlas ajutises raamistikus sätestatud tingimustega, sest aktsiakapitali ei suurendata rohkem, kui on minimaalselt vajalik Nordica elujõulisuse tagamiseks ja kapitalistruktuuri taastamiseks samasse seisu nagu oli enne koroonaviiruse puhangut.

Samuti tõi Komisjon välja, et Eesti riik saab investeeringu eest asjakohast tasu ja väljumisstrateegia õhutab riiki nõudma abi tagasi seitsme aasta jooksul.

Tingimus on ka see, et kuni vähemalt 75 protsenti rekapitaliseerimise summast on tagasi makstud, ei tohi Nordica maksta kolmandate isikute hoitavatelt võlakirjadelt ega hübriidinstrumentidelt kupongiintressi, mille maksmine pole kohustuslik.

Samuti on tingimus see, et kuni vähemalt 75 protsenti rekapitaliseerimise summast on tagasi makstud, on ettevõtte juhtide tasu rangelt piiratud ja neile preemia maksmine keelatud. Lisaks on Nordical keelatud omandada üle kümneprotsendilist osalust konkureerivates ja muudes sama valdkonna ettevõtetes.

Komisjon selgitas, et subsideeritud intressiga laen katab lähema tuleviku likviidsusvajaduse, laenu suhtes kohaldatavad intressimäärad on kooskõlas ajutises raamistikus sätestatud viitemäära ja krediidiriski marginaalidega ning laenu maksimaalne tähtaeg on kuus aastat.

Komisjon jõudis järeldusele, et meede on vajalik, asjakohane ja proportsionaalne.

Urva: 30 miljonist eurost peaks piisama

Nordica juht Erki Urva ütles ERR-ile antud intervjuus, et abiraha läheb ettevõtte rekapitaliseerimiseks ja kõigi koroonaviiruse põhjustatud probleemide ja kahjude heastamiseks.

"Kui lennuettevõttel on ühel hetkel 24 lennukit, mis lendavad, ja järgmisel päeval on ainult üks lennuk, mis lendab kolm lendu nädalas, siis võiks arvata, et ei ole rõõmus aeg, kui püsikulud on sul jätkuvalt samad - täpselt nende kulude katmiseks lähebki," lisas ta.

Urva ütles, et Nordica on koroonakriisi puhkemisest alates püüdnud enda olukorda leevendada. "Kulud on viidud miinimumini, väga paljudest inimestest on lahti saadud, väga palju lennukiliisingu lepinguid on lõpetatud, väga paljude liisinguandjatega on kokkulepitud liisingutasude vähendamises, edasilükkamises, peatamises jne. Sellega me oleme kogu aeg tegelenud," selgitas ta.

Urva on üsna kindel, et 30 miljonist eurost piisab. Samas tõdes ta, et kõik oleneb praegu sellest, millal koroonaviirus kontrolli alla saadakse.

Urva tõi välja, et kuigi riigi algne idee oli see, et kogu 30 miljonit eurot läheb aktsiakapitali suurendamiseks, siis nüüd jagati see summa ning osa rahast tuleb vajadusel laenuna.

"Oleme sellega ka rahul," ütles ta.

Nordica riigiabi on mõeldud eelkõige selleks, et koroonaviiruse tõttu kannatada saanud lennufirma suudaks kriisist läbi tulla ja pakuks Tallinnast otselende ka siis, kui teised ei lenda.

Nordicas aktsiakapitali suurendamise tingimuseks on Nordic Aviation Group AS-i, Regional Jet OÜ ning Transpordi Varahaldus OÜ ühendamine. Lisaks peab Nordica esitama plaani Tallinnast lendude taastamiseks.

Riik soovib ka Nordica tütarfirmas Regional Jet osta välja Poola LOT-i 49-protsendilise osaluse. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on varem öelnud, et riik plaanib osaluse välja osta vähem kui miljoni euroga, lõplik summa selgub läbirääkimiste käigus.

Estonian Air lõpetas tegevuse 2015. aastal pärast seda, kui selgusid Euroopa Komisjoni uurimise tulemused, mille kohaselt andis Eesti Estonian Airile ebaseadusliku riigiabi.

Juuli esimeses pooles sai Eesti Euroopa Komisjonilt riigiabi loa, mis võimaldab kuni 20 miljoni euro ulatuses hüvitada koroonaviiruse eriolukorra ajal saadud kahju Eesti ja Soome ning Eesti ja Rootsi vahel liiklevate reisiparvlaevade operaatoritele. Hüvitiste maksmiseks töötab majandusministeerium välja täpsema riigisisese regulatsiooni.