Indrek Kiisler: kuuldused Isamaa surmast on tugevasti liialdatud
Isamaa on Eestis sisuliselt võimul olnud viimased 13 aastat. Seda võimuperioodi on iseloomustanud märksõna "kohanemine". Kohanemine uute konkurentide tulekuga, vanade vaenlaste kadumisega, kohanemine muutuva maailma ja Eestiga, kirjutab Indrek Kiisler.
Paljudele Isamaa erakonda seni sümpaatselt suhtunud inimestele tundus, et Isamaa ühine rivisamm Keskerakonnaga Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimisel on viimane tilk karikas, mis sunnib sellele partele selga pöörama. Lootus kustub nendele inimestele vaikselt ning kindlalt, allakäik näib pöördumatu. Madalamale ei ole võimalik ju enam langeda, kui erakondade pepuokast hakatakse koos Edgar Savisaare jooksukoertega likvideerima!
Siinkohal ütleksin: stopp!
Vara on maha kanda erakonda, mille võime poliitilises teivashüppes viimasel hetkel latti kogu kerega väristades ikkagi sellest üle saada on ületamatu. Isamaa on Eestis sisuliselt võimul olnud viimased 13 aastat, lühike eemalolek riigitüüri juurest oli küll 2014. aastal.
Seda võimuperioodi on iseloomustanud märksõna "kohanemine". Kohanemine uute konkurentide tulekuga, vanade vaenlaste kadumisega, kohanemine muutuva maailma ja Eestiga. Ja tunnistagem, ka Eesti ise pole enam mingi tohutu uuenduste majakas, me oleme tavaline lääneriik, kus hinnatakse mugavusi ja hoolitsust. Miks peaks Isamaa liikuma riigi arenguga võrreldes teises rütmis?
Minu meelest on praegu Isamaa suurim puudus krooniline oskamatus oma sõnumit esitada ja ennast kehtestada. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder näib arvavat, et piisab sellest, kui valitsusliidu laua taga ohjeldada keskerakondlaste ja ekrelaste unelmaid raha vasakule ja paremale loopida.
Seedrile vist paistab, et kinniste uste taga toimuv on Toompea akendest kõikidele näha. Ei ole, isegi enamik ajakirjanikke ei tea, mis seal tegelikult toimub. Isamaa ei ole osanud ennast välja mängida valitsusliidu ainsa kaine mõistusega erakonnana, mis hoiab riigilaevukese tüüri ikka otse ja ei lase laevukesel karidele kihutada. Selline lihtne sõnum, mida ei ole ju raske päevast päeva korrata? Ja korrata isegi siis, kui see tõele ei vasta.
Kuna igapäevaselt lihtsalt rääkida ei osata, siis klammerdutakse oma "suurte" teemade külge, muutudes nõnda ühe teema erakonnaks. Hea näide on pensionisammaste reform, mille õnnestumisel neid keegi ei täna, ebaõnnestumisel viibutatakse näppu aga ainult Isamaa suunas.
Päevapoliitiline sebimine on poliitikas loomulik ning "sõbramehe" tegudest on raske hoiduda. Erakondades on olemas ka spetsiifiliste ülesannetega totud, kelle tegevust tasub siiski lähemalt jälgida. Igas parteis on olemas oma Kersti või Priit Lihtne, kellele antakse ülesanne küll apteegireformi menetlemise algatamiseks, küll ERJK likvideerimiseks. Sääraseid inimesi kasutataksegi džotile viskamiseks.
ERJK ümber toimuv on päevapoliitika, selle organi aukuajamist toetavad tegelikult kõik need erakonnad ja inimesed, kellel on selle komisjoniga ebameeldivaid kogemusi. Ja neid on palju.
Näiteks rohelised, kes vist lihtsalt ei suuda oma raamatupidamises korda majja saada, nüüd kasutatakse selleks lausa võlgade sissenõudjate teenuseid. Ning tunnistagem, ERJK kõneisikute käitumine on tihti poliitilise maiguga, kuigi komisjon teeb sisulist tööd hästi.
Ka Mart Laar astus kaheldavaid samme, pole vaja meenutada kõiki sõpradele vastutulemisi ja päevapoliitilist omakasu tagaajavat käitumist. Küll aga suutsid toonane Isamaa ja selle esimees teha ennast peaaegu asendamatuks, tantsiti keskpõrandal ning selle eest saadeti ka aeg-ajalt pingile puhkama, kuid puhkus kulubki kõikidele mõnikord ära.
Puhkuse ajal saab mõelda, kas EKRE kopeerimine on mõistlik, pikaajalise erakonnana suudetakse võib-olla ette näha, et suletuse pendel liigub ühel päeval jälle avatuse suunas. Võib-olla on tegevusetult istuvatelt sotsidelt ja Reformierakonnalt lihtsam valijaid napsata kui EKRE-lt?
Ja enesekehtestamise esimene samm võiks olla ERJK likvideerimise eelnõule selja pööramine ja palun ärge kasutage selleks Priit Lihtsat. Seda peab ikka tegema erakonna juht.
Toimetaja: Kaupo Meiel