Jõks: kes tõmbab ERJK eelnõust endale kõige jämedama vorsti? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1589887260000 | amCalendar}}
Foto: Hanna Samoson /ERR

Vandeadvokaat Allar Jõks ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ülesannete riigikontrollile andmine on esmaspäeval algatatud eelnõus kattevarjuks piirangu seadmisele, mis aitaks Keskerakonnal pääseda 1,2 miljoni euro suurusest nõudest.

"Mis puudutab sõltumatust, siis mulle tundub, et see idee viia asi riigikontrolli, on pigem kattevari ja küsima peaks, mis on selle muudatusettepaneku tegelik eesmärk. Või kui kasutada poliitilist kõnepruuki, siis võiks küsida, kes tõmbab sellest eelnõust endale kõige jämedama vorsti," küsis varem õiguskantsleri ametit pidanud Jõks.

Jõks rääkis, et erakondade rahastamise kontrolli riigikontrolli ülesandeks viimisest võidakse eelnõu menetlemise käigus "riigimehelikult" loobuda, aga pigem on selles eelnõus mõned teised muudatused, mille läbi minek tekitab väga palju kahtlusi.

"Üks on see, et seal eelnõus seatakse selline piirang, et ettekirjutuse tegemise õigus on kuni kolme aasta jooksul teo toimepanemisest või tähtpäevaks kohustuse täitmata jätmisest. Tuletame meelde seda 1,2 miljonilist nõuet, mis on esitatud Keskerakonnale. See nõue võib sel juhul kohtus kokku kukkuda," lausus Jõks.

"See ei ole hea õigusloome tavaga kooskõlas. Hea õigusloome üks mõte on see, et seadusloome eesmärgid on seotud avaliku huviga, mitte ei peaks teenima kitsalt erakonna huve ja otsused seadusloomes peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud," märkis Jõks.

Mis puudutab riigikontrolli pädevust, siis meenutas Jõks riigikohtu varem öeldut, et riigikontrollile iseenesest võib täiendavaid ülesandeid anda, kui need ülesanded on omased riigikontrollile, kui sõltumatule majanduskontrolli teostavale organile, puuduvad andmed, et lisaülesanded kahjustaksid riigikontrolli põhiülesannete täitmist ja esinevad kaalukad põhjused riigikontrollile lisaülesannete andmiseks.

"Aga praegusel juhul riigikontrollile erakondade rahastamise kontrolli panemine minu hinnangul nendele riigikohtu poolt sätestatud kriteeriumitele ei vasta," ütles Jõks.

Jõksi sõnul võib praeguse erakondade rahastamise temaatika kohta öelda, et probleeme on, aga need ei ole seotud sellega, et kontrolliv organi ehk ERJK sõltumatuses oleks alust kahelda. "Probleemid võivad olla selles, et järelevalve komisjoni pädevust ja volitusi peab suurendama. Ja minu teada on ka järelevalve komisjon eelmisel aastal juba põhiseaduskomisjonile edastanud väga konkreetsed ettepanekud Erakonnaseaduse muutmiseks," sõnas Jõks.

Teisipäeva õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus nimetas Allar Jõks koalitsioonierakondade plaani likvideerida ERJK stiilituks poliitikaks.

See, mis seaduseelnõust edasi saab, sõltub Jõksi sõnul Isamaa ja EKRE riigimehelikkusest.

"See sõltub sellest, kui riigimehelikult käituvad koalitsioonierakonnad ehk need, kellel pole siin isiklikke huvisid. Mulle tundub, et Isamaal ja EKRE-l pole selle eelnõuga selliseid huvisid, mida nad peaksid kaitsma. Ma arvan, et võiks toimuda selline asi, et võetakse ette õiguskantsleri ettepanekud, mis tegelikult aitavad erakondade rahastamist paremaks teha ja sellisest piinlikust momendist ja eelnõust, mis praegu on, sellisel kujul loobutakse," rääkis Jõks.

Keskerakond, Isamaa ja EKRE algatasid esmaspäeval Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimise ja selle ülesannete andmise riigikontrollile.

Keskerakond on olnud aastaid ERJK pihtide vahel

ERJK loodi 2011. aastal ja alates sellest ajast on komisjon teinud erakondadele kokku 83 ettekirjutist. Ettekirjutise järgi peavad erakonnad tagastama summa, mis on saadud ebaseaduslikult. Kas on ebaseaduslikult kasutatud avalikke vahendeid või on erakond saanud raha eabaseaduslikult.

Aastate jooksul on komisjon tegelenud enim Keskerakonna ja ka Keskerakonna juhtivpoliitikute küsimustega. Partei ja selle liikmed on saanud komisjonist ettekirjutisi tagastada keelatud annetusi, kui erakonna poliitikud on ennast maksumaksja raha eest reklaaminud munitsipaalmeedias või saadetes, mis olid eetris perioodil, mil poliitiline reklaam oli keelatud.

2013. aasta kohalike valimiste kampaania järgselt pidi erakond tagastama 120 000 eurot, sest maksumaksja raha eest reklaamiti Hiiu staadioni avamise plakatil keskerakondlasi Edgar Savisaart, Jaanus Mutlit ja Arvo Sarapuud.

Viimaste aastate üks suuremaid ettekirjutisi Keskerakonnale oli eelmise aasta alguses, kui komisjon nõudis, et Keskerakond tagastaks ärimees Paavo Pettai firmale 1,28 miljonit eurot, sest Pettai tegi Keskerakonnale aastaid reklaamikampaaniaid, mille eest arveid ei esitanud. Vaidlus on praegu pooleli kohtus.

Sel nädalal esitas ERJK Keskerakonnale päringu, et uurida, kas erakond on kontrollinud tartlase Jana-Helen Juhaste 50 000 euro suuruse annetuse päritolu.

Lisaks on ERJK olnud mures Keskerakonna rahalise seisu üle, nõudes parteilt finantsplaani, kuidas kavatseb Keskerakond oma praeguse suure netovara miinuse aasta lõpuks katta.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Huko Aaspõllu, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: