Opositsioon: ERJK eelnõuga loodetakse leebemat erakondade kontrolli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1589880480000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Võimuerakonnad võivad loota, et riigikontroll on erakondade rahastamist kontrollides leebem, ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas. Sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets märkis, et eelnõu seadustamisega vabastatakse Keskerakond varasematest seaduserikkumistest, mille uurimine on hetkel pooleli.

"Mulle tundub, et eelnõu esitajad loodavad, et riigikontroll on erakondadega pehmem ja eri eriti just Keskerakond, kes on väga palju pidanud ikkagi oma hämarat rahastamist tagasi maksma. Tundub, et see on selle asja motiiv," ütles põhiseaduskomisjoni liige Kallas ERR-ile.

Keskerakond, Isamaa ja EKRE algatasid esmaspäeval Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimise ja selle ülesannete andmise riigikontrollile.

Kallas rääkis, et eelnõu tundub olevat kompliment ERJK siiani tõhusale tööle. "Kahe miljoni eest on esitatud arveid erinevate rikkumiste osas," tõi Kallas välja.

Kallase sõnul on erinevate erakondade esindajad ja ka eri valdkondade esindajad suutnud teineteisel suhteliselt hästi n-ö silma peal hoida ja küsida ehk õigeid küsimusi.

"Ja mis on oluline märkida, on see, et kõik erakondade rahastamise järelevalve komisjoni otsused on kohtus pidama jäänud ja raha on pidanud maksma tagasi," sõnas Kallas.

Kaja Kallase sõnul ei tea riigikontroll väga palju sellest, kuidas erakonnad toimivad. "Ja ei tea ka seda, mis näiteks üks erakond maksab reklaami eest. Siis ta saab kohe küsida, et kuidas teine sai odavalt. Teatavasti keelatud annetus on ka see, kui sa saad midagi odavamalt, kui, kui hinnakiri ette näeb. Sellist informatsiooni ju riigikontrollil ka ei ole ja riigikontroll võib-olla ei oska neid küsimusi ka küsida," lausus Kallas.

Sotsid: eelnõu on löök Eesti demokraatiale

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimehe, sotsiaaldemokraatliku erakonna saadiku Lauri Läänemetsa sõnul on valitsusliidu poolt menetlusse antud ERJK kaotamise eelnõu suur löök Eesti demokraatiale, millega nõrgestatakse kontrolli ja sanktsioone keelatud poliitilise rahastamise osas.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa poolt esitatud eelnõuga kaotatakse ära kohustus ettekirjutuse täitmata jätmisel maksta riigieelarvesse igal kalendripäeval 0,85 protsenti viivist. Samuti keelatakse vanemate kui kolm aastat rikkumiste puhul erakonnale ettekirjutusi teha.

"Sellist avalikku võimupositsiooni ärakasutamist süüdimõistmisest pääsemiseks pole Eesti ühiskond enne näinud. Eelnõu seadustamisega vabastatakse peaministri partei varasematest seaduserikkumistest mille uurimine on hetkel pooleli," ütles Läänemets.

Riigikontrolli pädevuses on kontrolli teostamine ainult avaliku sektori vahendite üle, samas läbipaistava kontrolli teostamiseks tuleb vaadata ka erasektori ja üksikisikute tegevust.

"Eelnõu algatajate varjatud eesmärk tundub piirduda ainult riigieelarveliste vahendite kontrollimisega ning lubada erasektoril ja parteidel ajada asju omavahel kontrollivabalt. Raha ja suurkorporatsioonide võim vaid suureneks ning valija mõju väheneb," sõnas Läänemets.

Raimond Kaljulaid ei näe ülesannete andmises riigikontrollile midagi halba

Erinevalt Läänemetsast sotside liige Raimond Kaljulaid plaani anda erakondade rahastamise järelvalve funktsioon üle riigikontrollile Eesti õiguskorrale kuidagi ohtlikuks ei pea. Samuti ei muutuks sellest erakondade rahastamise üle teostatava järelevalve kvaliteet.

"Erakondade rahastamise järelvalve komisjoni kuuluvad erakonnaseaduse alusel riigikogus esindatud erakondade esindajad ja kolme ametkonna esindajad. Seega näiteks viie erakonnaga riigikogu koosseisu korral on poliitikud komisjonis enamuses. Minu meelest see küll ei ole otstarbekas ja õige, et poliitikud iseenda rahastamist kontrollivad," kommenteeris Kaljulaid.

Teisena ütles Kaljulaid, et senised riigikontrolörid on olnud üldiselt sõltumatud ja ma ei näe põhjust riigikontrolli umbusaldada.

"Kogu lugupidamisega ERJK tegevust ja tööd toetava ametkonna suhtes, kes on kindlasti olnud pühendunud ja professionaalsed - Riigikontroll on samuti väga tugev ametkond ja nendepoolse järelvalve sisulises kvaliteedis ei ole küll mingit põhjust kahelda," sõnas Kaljulaid.

"Seega mina ei näe hetkel veenvat argumenti, miks tuleks eelistada senist erakondade rahastamise korraldust (poliitikutest enamusega komisjon) sõltumatule ja professionaalsele riigikontrollile. Ja ma ei näe, miks sellise otsuse tegemine peaks kuidagi tähendama võimu veel suuremat konsolideerumist praeguse koalitsiooni kätte," lisas ta.

Kaljulaidi seisukohta kommenteeris ka Kaja Kallas. "Raimond Kaljulaid, eks ta tuleb Keskerakonnast ja seosed Keskerakonna rahastamisega võib-olla paistavad sealt samamoodi välja," kommenteeris Kallas.

Keskerakond on olnud aastaid ERJK pihtide vahel

ERJK loodi 2011. aastal ja alates sellest ajast on komisjon teinud erakondadele kokku 83 ettekirjutist. Ettekirjutise järgi peavad erakonnad tagastama summa, mis on saadud ebaseaduslikult. Kas on ebaseaduslikult kasutatud avalikke vahendeid või on erakond saanud raha eabaseaduslikult.

Aastate jooksul on komisjon tegelenud enim Keskerakonna ja ka Keskerakonna juhtivpoliitikute küsimustega. Partei ja selle liikmed on saanud komisjonist ettekirjutisi tagastada keelatud annetusi, kui erakonna poliitikud on ennast maksumaksja raha eest reklaaminud munitsipaalmeedias või saadetes, mis olid eetris perioodil, mil poliitiline reklaam oli keelatud.

2013. aasta kohalike valimiste kampaania järgselt pidi erakond tagastama 120 000 eurot, sest maksumaksja raha eest reklaamiti Hiiu staadioni avamise plakatil keskerakondlasi Edgar Savisaart, Jaanus Mutlit ja Arvo Sarapuud.

Viimaste aastate üks suuremaid ettekirjutisi Keskerakonnale oli eelmise aasta alguses, kui komisjon nõudis, et Keskerakond tagastaks ärimees Paavo Pettai firmale 1,28 miljonit eurot, sest Pettai tegi Keskerakonnale aastaid reklaamikampaaniaid, mille eest arveid ei esitanud. Vaidlus on praegu pooleli kohtus.

Sel nädalal esitas ERJK Keskerakonnale päringu, et uurida, kas erakond on kontrollinud tartlase Jana-Helen Juhaste 50 000 euro suuruse annetuse päritolu.

Lisaks on ERJK olnud mures Keskerakonna rahalise seisu üle, nõudes parteilt finantsplaani, kuidas kavatseb Keskerakond oma praeguse suure netovara miinuse aasta lõpuks katta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: