Riigikontrolör Holm: ERJK eelnõu muudaks riigikontrolli olemust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1589883900000 | amCalendar}}
Foto: Kaarel Tooming

Riigikontrolör Janar Holm soovitas valitsuserakondadel põhjalikult järele mõelda, kas tasub Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjon (ERJK) likvideerida ning anda erakondade rahaasjade järelvalve riigikontrolli haldusesse.

Millal te saite valitsuskoalitsiooni otsusest teada? Kas poliitikud riigikontrolli poole varem ka oma murega ERJK sõltumatuse pärast pöördusid?

Sellest eelnõust saime teada nii nagu iga teine Eesti kodanik ehk kuulsime sellest siis, kui seda riigikogus esitleti.

Kas see kuulub on hea tava juurde, et asjaomaseid asutusi ei informeeritagi, vaid need saavad seljataga teada, et üleandeid tuleb juurde?

Kindlasti on riigikogulastel õigus teha seadusemuudatus ettepanekuid, aga alati oleks meeldivam, kui asjasse puutuv institutsioon saaks veidi ennem teada kui teised.

Kas riigikontrollis on tehtud analüüse, mille järgi võiks erakondade rahastamise kontrolli võtta enda töövaldkonnaks?

Seda on aastate jooksul ikka arutatud ja uuritud, kas me võiks sellega tegeleda. Peamine probleem seisneb selles, et see muudaks riigikontrolli hoopis teistmoodi asutuseks. Esiteks keskendume me riigiasutustele ja riigi raha kasutamise kontrollimisele. Erakondade rahastamise järelvalve toomisega meie alla laieneks kontrolliõigus ka erasektorile. See on põhimõtteliselt teistlaadi lähenemine.

Juhul kui riigikontrollile erakondade järelvalvekohustus pannakse, millisest seadusest te lähtuma hakkate? Kas erakonna seadusest või riigikontrolli seadusest?

Me saime selle eelnõu eile. Meil on palju küsimusi endalgi ja ma ei saa esitajate eest vastata. Me kindlasti saadame oma ettepanekud riigikogu vastavale komisjonile, kes seda menetlema hakkab. Aga niipalju kui ma aru saan, siis tegevuse aluseks ikkagi riigikontrolli seadus aga osaliselt peaksime hakkama vaatlema ka erakonnaseaduse sätete täitmist.

Riigikontrolli ülesanne on teostada järelvalvet avalik sektori vahendite kasutamise üle, ka mittetulundusühingute üle mille asutaja on riik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Eesti on demokraatlik riik ja õnneks pole erakonnad riigi- ega avaliku sektori osad. Kuidas te ikkagi eraõiguslikke institutsioone kontrollite?

Viitasin, et see eelnõu muudab riigikontrolli olemust ja muudetakse ka meie organisatsiooni eesmärki, lisaks majanduskontrolli kaudu kindluse andmisele lisandub ka vaade, millele te viitate. See oleks teistsugune riigikontroll. Parlamentaarse debati käigus võiks arutada seda, et selles samas eelnõus on kirjas, et ERJK on hästi töötanud piisavalt heal tasemel, et vältida olukordi, kus rikkumised toimusid aastaid tagasi. Kui praeguste liikmete määramisega on probleeme siis võiks mõelda kuidas nende valikusüsteemi muuta paremaks. Sinna ei pea ju liikmeid nimetama erakondade juurest. Võib-olla peaks õiguskantslerile ja riigikontrolli esindajale lisama hoopis inimesi rektorite nõukogust või audiitorite kojast, või ka Eesti Pangast? Tuleks arutada eelkõige selliseid alternative, et riigikontrolli olemust muutma ei peaks.

Kuulge, kas asja iva vähemalt Keskerakonna jaoks pole mitte eelnõu selles lauses, kus öeldakse, et riigis peaks valitsema õigusrahu ja ettekirjutusi võib teha maksimaalselt vaid kolme aasta taguste asjade eest? ERJK menetleb praegu ärimees Paavo Pettai ja Keskerakonna vahelist vaidlust aastatest 2009-2016, ja sealt võib tulla Keskerakonnale ületamatu trahvinõue? Keskerakond üritab lihtsalt sellest võimalikust nõudest läbi seadusemuudatuse pääseda, sest üle kolme aasta vanuseid asju enam ei uurita…

Ma nii detaili ei oska minna. Ma arvan, et kui menetlus on algatatud siis viiakse see lõpuni aga see on asi, millele tasub tähelepanu pöörata.

ERJK on palju tegelenud ebaseadusliku valimisreklaamiga, kasvõi munitsipaallehtedes ilmunud poliitikute promoartiklite ja piltidega valimiste eel. Kuidas riigikontroll seda tegema hakkaks? Võtate Linnar Priimäe oma palgale? Kuidas te reklaame hindama hakkate?

Ma ei tormaks sündmustest ette. Tahaks arutada eelnõu esitajatega, mis on need põhjused, miks selline käik tehti. Ma ei kipu veel sellele mõtlema, kuidas selle võimaliku uue ülesande täitmist teostada. Kui see otsus ära tehakse, siis erakonnad meie juurest hõlpu ei leiaks, me võtame oma tööd tõsiselt.

Seda te ei karda, et see on omamoodi Pandora laegas, et tulevikus leiavad poliitikud, et võiks kontrollitavate erasektori ühingute ringi veelgi laiendada, näiteks liberaalid leiavad et võiks puistata SAPTK-i tegevust või majandusministeeriumile ametnikele sobiks Rail Balticut vastustavate organisatsioonide tegevuse lähem kontroll?

Selle seaduseelnõu vastuvõtmine on põhimõtteline muutus ja enne sellist asja pole olnud. Nüüd tuleks kümme korda mõelda, kas on alternative. Minu hinnagul on alternatiivid olemas ja ERJK saaks jätkata. Meie funktioonid jääksid sel juhul selgeks ega muutuks segasemaks.

Riigikontrollil pole sunnimeetmete rakendamise õigust? Edaspidi hakkate ettekirjutiusi tegema ja nende täitmise eest vastutama?

Praegu oleme klassikaline inglise stiilis Westministeri asutus, mis teeb auditeid ja nende järel esitab soovitusi. Ettekirjutusi ja sunnirahasid pole võimalik meil määrata. See muudatus tähendab, et muutume haldusorganiks ja meie esialgsest ideest me kaugeneme.

Oleme ausad, paljud riigikontrolli auditid kuulatakse poliitikute poolt ära ja jäetakse sahtlisse vedelema. Kas nüüd erakondadega hakkab sama asi toimuma? See ongi eelnõu üks mõte?

Ma ei julge esitajate eest rääkida, kas neil on ka tagamõtteid. Eestis võiks olla erakonde selline järelvalvesüsteem kus on reaalsed sanktsioonid ja rikkumistel on tagajärjed.

Riigikontrolli seaduse paragrahv 14 ütleb selgelt, et riigikontroll ei sekku poliitikasse ja ei hinda poliitilise eesmärke. ERJK puudutab poliitikute tegevust, ja paratamatult toob see kaasa süüdistused poliitikasse sekkumisel. Me ju mäletame mitmete keskerakondlaste väiteid, et ERJK-d kasutatakse Keskerakonnale nii-öelda ärategemiseks?

Ma arvan, et osundate suhteliselt õigele aspektile. Kindlasti see risk mis puudutab poliitilist sõltumatust, selle funktsiooni lisandumisel tekib.

Ei taha tõesti olukorda, kui oleme teinud mõne erakonna suhtes ettekirjutuse, ja parajasti auditeerime ettekirjutuse saanud erakonna minister haldusala asju, siis öeldakse, et Riigikontrolli suhtumine oli ette teada. Seega korda, et eelnõu peaks veelkord kaaluma.

Milliseid muutusi riigikontrolli struktuuris tegema peate? Kas saate endale Erakondade Kontrolli Osakonna?

Ma ei ole sellele mõelnud, enne seda on vaja sisulist arutelu. Ma struktuuriga veel ei tegeleks.

See oligi irooniaga küsitud.

Ma usun, aga inimesed ei saa alati irooniast arun(muigab).

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: