Gert Revon kasvatab Maheaias porgandeid, kartuleid, tilli. Temasuguseid maheaednikke on vaid aasta tagasi loodud Lammi Maheaias sadu. Pea neljast hektarist jääb varsti väheks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Vaadake ringi, kuulake linde laulmas. Ilus on. Ja kuhu oli põgeneda koroona ajal? Ainult aeda. Sellepärast meil liikmete arv kasvas tohutult ja on umbes 250 ringis," rääkis Tartu Maheaia juhatuse liige Anneli Lukason.

"Täiesti üllatav. Me niisuguse asjaga ei arvestnud. Me harisime hästi palju maad talvel üles. Freesisime maa ära ja võtsime üle jõu ette, et teeme hästi suure maa. Aga tuli välja, et see on nii välja jagatud, et praegu umbes seitsmele inimesele on veel maad. Praegu on loota, et linn annab meile kõrval umbes sama suure tüki - neli hektarit - juurde, mis on ka mõeldud alatiseks linnaaiandusmaaks," selgitas teine juhatuse liige Avo Rosenvald.

Kuigi enamasti toimetab Maheaias igaüks oma maalapil, on sealsel kogukonnal ka suurem eesmärk.

"Meil on lisaks igaühe oma peenardele ühispeenrad. Ja me peame neid ühispeenraid pidama, et edendada kogukondlikku vaimu, teenida endale natuke raha ja aidata nõrgemaid meie hulgast ja lasterikkaid perekondi. Mitme eesmärgiga teeme neid. Täna olid kartulipaneku talgud," rääkis Rosenvald.

Ka need, kes tahavad maalappi, aga kel pole aiapidamisest õrna aimugi, võetakse vastu ja aidatakse järje peale.

"Mõnes lihtsas asjas saan mina nõu anda. Ma ei ole aiandusspetsialist, aga praktikat kümne aasta jooksul ja lapsepõlvest natuke on. Aga meie hulgas on jälle palju teisi aiandusspetsialiste, nii et naabrite käest saab väga palju infot koguda. On neid, kellel pole üldse tähtis saak, vaid see, et saaks kase varjus istuda. Üks 80-aastane mees näiteks ütles, et "siin kase all ma veedan oma ülejäänud päevad"," rääkis Rosenvald.