Eksperdid: NATO probleemiks on kehv mereväe võimekus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Maria Tõkke

Läänemere piirkonna Venemaa vastane heidutus on võrreldes Musta mere riikidega paremas seisus, ütles USA-s asuva Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse hiljutine uuring. NATO liitlased peaksid aga mõlemas piirkonnas tegema rohkem koostööd naaberriikidega, mis ei ole alliansi liikmed.

Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse (CEPA) hiljutise uuringu järgi on Balti riikide ja Poola kaitsevõime viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud, kuid palju on vaja veel ära teha. Alates veelgi tihedamast koostööst naaberriikidega, mis ei ole NATO liikmed, kuni integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemi tugevdamiseni.

Lisaks peab allianss ka edaspidi töötama selle kallal, et vajadusel jõuaksid väed kiiresti Balti riikidesse ja Venemaa ei suudaks sulgeda Suwalki koridori.

"Me ei räägi ainult piiriületusprobleemidest, mille lahendamist peaks juhtima Euroopa Liit, aga ka taristust, raudteevõimekusest ja rasketehnika liigutamisest," märkis endine USA Euroopa maavägede juht, erukindalleitnant Ben Hodges.

CEPA vanemekspert Janusz Bugajski sõnul mängib Suwalki koridori tugevdamisel olulist rolli Poola. "Nad peavad selle muutma võimalikult tõhusaks ja kaitstuks, et pakkuda raketitõrjet, õhukaitset või mida iganes on vaja selleks, et meie väed suudaksid liikuda hädaolukorras Balti riikidesse," lausus ta.

Ekspertide hinnangul on NATO üks suuremaid probleeme kehv mereväe võimekus. Läänemere piirkonna heidutus on muutumas paremaks, eelkõige tänu Saksamaale, mis loob Rostocki mereväe juhtimiskeskust.

Keerulisem on aga olukord Musta mere piirkonnas, mis on Venemaa jaoks strateegiliselt väärtuslikum. Esiteks soovivad nad hoida Ukrainat ja Gruusiat oma mõju all; teiseks kasutavad nad Musta merd tegevuseks Süürias.

"Musta mere piirkonnas on kindlasti vaja koostööd, luureinfo vahetamist liitlaste ja partnerite vahel. Rumeenia ja Ukraina hiljutine otsus Müncheni julgeolekukonverentsil luua kokkulepe, mille järgi jagataks rohkem luureinfot ja tehtaks ühisõppuseid, on põhi, millele ülejäänud piirkond peaks toetuma," rääkis Hodges.

Praegu ei ole selge, kuidas muudab koroonaviirus alliansi edasisi plaane. Ekspertide arvates võivad mõned riigid majandusprobleemide tõttu kaitsekulutusi vähendada. Samuti on tõenäoline, et kui viiruse kese jõuab Aafrikasse, siis NATO pöörab põgenikelaine peatamiseks tähelepanu pigem lõunasse.

"Peame veenma kõiki meie NATO liitlasi, et praegu ei ole aeg alliansi idapiiri kaitse vähendamiseks. Miks? Sellepärast, et Venemaa kasutaks pandeemiat ära. Lääne kriis on Venemaa võimalus," lausus Bugajski.

Bugajski lisas, et Venemaa halb majanduslik seis võib veenda Vladimir Putinit, et mõni sõjaline rünnak rahustaks koduseid pingeid.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: