Eelmise aasta 12. juunil leppis Trump teda Valges Majas külastanud Poola presidendi Andrzej Dudaga kokku saata sinna veel täiendavalt tuhat sõjaväelast, tugevdades nii oma NATO-liitlase kaitset Venemaa vastu ja tihendades kahepoolseid suhteid.

Paljud ametnikud nimetasid projekti "Fort Trumpiks", ehkki nimi polnud kunagi ametlik ja peagi kadus ka idee ehitada vägedele uus baas.

Aasta hiljem räägivad Washingtoni ja Varssavi valitsusametnikud, et nad ei suuda endiselt kokku leppida, kuhu väed tuleks paigutada ja kui suur osa peaks mitme miljardi dollari suurusest investeeringust rahastama Poola.

Poola soovib USA üksused paigutada oma idaossa, Venemaa liitlase Valgevene lähistele, kuid Moskva varasemate avalduste põhjal tähendaks see kindlasti Venemaa tõsist ärritamist ning seepärast eelistaks Washington need paigutada kaugemale Poola lääneossa, ütlesid ametnikud.

Baasi rajamise kulude katmisel rääkis Varssavi algselt kahe miljardi dollari sissemaksest, mis oleks juba niigi olnud suur väljakutse, eriti arvestades nüüd koroonaviiruse toodud majanduskahjusid, kuid USA soovib, et Poola maksaks veelgi rohkem, lisasid ametnikud.

Lisaks on tõusnud teemaks alaliselt Poolas paiknevate USA vägede õiguslik staatus. Washington soovib oma sõjaväelastele puutumatust, näiteks olukordades, kus USA sõdureid süüdistatakse Poola pinnal toime pandud kuritegudes, kuid Poola tõrgub seda lubamast.

Eelmisel nädalal sai avalikuks president Trumpi plaan tuua praegu Saksamaal asuvatest 34 500 USA sõjaväelasest 9 500 sealt ära. USA ametnikud ütlesid, et osa neist võidakse saata Poolasse, kuid laiema julgeolekuolukorra vaates oleks see kahetsusväärne, sest nii saaks Poola USA vägesid oma teise liitlase ja naabri arvelt, millel on tema julgeoleku jaoks samuti oluline roll.

"Üldiselt on igasugune (USA - toim.) sõjaliste jõudude Euroopast äraviiimine risk ja pole nii, et meie Poola valitsusena näeme seda positiivselt, sest meie arvates peaks Ameerika kohalolu olema suurem," ütles Poola asevälisminister Pawel Jablonski.

Osa praegu Poolas asuvatest umbes 4500 USA sõdurist saatis NATO kohale pärast Venemaa annektsiooni Ukrainas.

Kui USA asepresident Mike Pence külastas septembris Varssavit, valiti täiendavate USA vägede jaoks kuus asukohta.

Märtsiks kavandatud kõrgetasemelised kõnelused edasiste küsimuste lahendamiseks peatusid pärast seda, kui USA asekaitseminister John Rood lahkus Trumpi palvel ametist, teatas USA ametnik Reutersile.