Helme tegi EL-i siseministritele ettepaneku, et liit lükkaks välispiiride avamise kolmandate riikide elanikele seniselt 15. juuni tähtajalt paari nädala võrra edasi.

Helme sõnul on selline ka valdava osa tema kolleegide seisukoht. "Valdav seisukoht oli niisugune, et me näeme paljudes riikides, kuidas viirus teeb tagasitulekut - me näeme seda ka Eestis viimastel päevadel - ja seetõttu oli meeleolu niisugune, et välispiiride avamist enne 1. juulit ei peaks tegema," selgitas minister.

"Komisjon põhimõtteliselt on ilmselt ka sellega nõus. Schengeni riikide vahelise liikumise piirangute kaotamist enamik riike toetab, aga siiski toetab samal ajal enamik riike ka ettevaatusabinõude säilitamist ja pidevalt viroloogilise taseme jälgimist ja sellest tulenevalt sammude astumist," lisas ta.

Helme sõnul on Eesti lähinaabritest kõige ettevaatlikum piiride avamise suhtes Soome. Rootsi-suunalist liikumist Schengeni sees esialgu teised riigid ei soovita.

"Rootsi mängib niisugust solvunut, et teda hoitakse justnagu mängust väljas. Samas keegi ei hakka Rootsile otseselt solvanguid ütlema, aga suhtumine on niisugune, et Rootsi ei ole teinud, mida on vaja teha ja seetõttu ka Rootsi-suunalist liikumist ka Schengeni ruumis sees ei saa aktsepteerida," rääkis Helme.

"Vormistamine ilmselt järgneb, aga mul ei ole mingit kahtlust, et komisjon nõustub sellega, et välispiiride avamist enne 1. juulit ei toimu," kordas Helme.

Ministri sõnul on liikmesriikide seisukoht aga endiselt see, et 15. juunist võiks avada Schengeni sisepiirid. Seda aga ka teatud mööndustega.

"Reservatsioonidega ja aktsepteerides erinevate liikmesriikide erinevaid lähenemisi ja liikmesriikide viroloogilist taset, mis on ka väga varieeruv. Me näeme, et teatud riikides ei taha haigus kuidagi allapoole teatud taset langeda. Meie ettepaneku sisu oli ka selline, et liikumine võiks olla vaba nende riikide vahel ka Euroopa Liidu sees, kus haiguskordaja on vähem kui 15 juhtu 100 000 elaniku kohta, ja välispiiri taguste riikide osas võiks ja peaks see olema vähem kui 25 juhtu 100 000 elaniku kohta," selgitas Helme, lisades, et ka sel juhul tuleb arvesse võtta andmete usaldusväärsust.