Olete meid kõiki kutsunud olema valmis koroona-viiruse teiseks laineks. On see jätkuvalt päevakorras?

Jah.

Aga põhimõte on, et kui teine laine tuleb, siis COVID-sügis tulgu teisiti kui oli COVID-kevad. Peame olema rohkem valmis ja me ei pea enam tegema selliseid üleriigilisi sulgemisi, nagu [nüüd] tegime. Kuid – rahva tervis jäägu esiplaanile.

See tähendab, et järgmine kord ei lase me end juhtida viimse päeva mudelitest, mis ennustasid tuhandeid haigeid intensiivravi palatites ja Eesti tervishoiusüsteemi kokkukukkumist?

Nüüd teeme seda paremini, targemini. Teeme kõik selleks, et lokaliseerida kohapeal [nakatumise] koldeid nii palju kui võimalik. Ja meil peavad olema valmis isikukaitsevahendid.

Üldpõhimõte peab olema see, et me ei sulge Eestit, aga sulgeme viiruse.

Kas kevadel reageerisime üle?

Me reageerisime üsna sarnaselt nagu reageeris terve maailm. Ma arvan, et me reageerisime õigesti. Ka teadusnõukoda on öelnud, et valitsuse piirangud olid õiged ja proportsionaalsed ning andsid tulemuse viiruse leviku peatamiseks.

Ja need tuginesid meie toonastele teadmistele? Või teadmatusele?

Õigem on öelda: tuginesid meie toonastele iga minut ja iga tund muutunud teadmistele, kus teadmist tuli kogu aeg tsipakene juurde.

Te juba teate, mida järgmisel korral teistmoodi teha?

Kui see [uus kriis] on sarnane selle aasta aprilliga, siis vastus on – jah.

Lasteaiad peaksid igal juhul lahti jääma?

See oli õige otsus, et lasteaiad jäid lahti. See oli võimalus lapsevanematele, kes pidid töötama esiliinil.

Ja valitsus ei käsi enam kõigi koolide uksi sulgeda, õpilased saavad päriselt õppida?

Distantsõpe oli kordades parem võimalus, kui õpet poleks üldse olnud, aga kordades halvem, kui õppimine koolis.

Kui on tegemist sarnase viirusega ja mitte selle mutatsiooniga, siis peaksime väga tõsiselt kaaluma, kas nii massiliselt õppetegevust sulgeda.

Tähendaks see, et keskvalitsus kehtestab end ka kohalike omavalitsuste üle ja ütleb, et koolid jäävad lahti?

Loomulikult, kui on eriolukord, siis antakse välja konkreetseid korraldusi, mis on täitmiseks kõigile.

Ja haiglates ei saa plaanilist ravi kohe nii kinni keerata?

Jah. See on üks oluline õppetund – plaaniline ravi peab kindlasti jätkuma. Näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla jätkas teatud osas plaanilist ravi, oli üks väheseid.

Ja peame mõtlema, kas kõik haiglad on COVID-19 osakonnad või ütleme, et nii see ei ole. EMO on loomulikult erilähenemine.

Praegu oli haiglate sulgemise üheks oluliseks põhjuseks isikukaitse vahendite nappus. Kas nüüd on meil Eestis piisav varu kaitsemaske, respiraatoreid, kummikindaid, kaitseriietust?

Selle viiruse üks märksõna on õppimine. Me kõik õppisime midagi tegema rohkem, paremini, teistmoodi.

Vastus teie küsimusele on: me õppisime isikukaitsevahendite varu osas. Minimaalselt saame rääkida kahest kuust, mis peab Eesti riigis olema 1+1 reegli järgi – ühe kuu varu tagab iga asutus ise ja teise kuu tagab riik enda keskse varuga. Siis on Eestis olemas kahe kuu varu.

Hetkel kahe kuu varu veel ei ole, aga selle nimel me töötame.

Kas nüüd vaadates oli kaubanduskeskuste sulgemine vajalik?

Jah, oli küll. See vähendas oluliselt inimeste vahel kontaktida arvu. Eesti on kaubanduskeskuste usku rahvas.

Tajusite kriisi alguses valitsuskolleegide hoogu piirangute kehtestamisel?

(Paus) Tajusime, et iga piirangu puhul on esmatähtis rahva tervis. Aga me mõistsime ka, et iga piirang tähendab majandusele teatud protsendipunkti SKT mahavõtmist.

Härra peaminister, kas te tajusite kriisi alguses valitsuskolleegide hoogu piirangute kehtestamisel?

Seda hoogu piirangute kehtestamisel ei olnud. Oli vajadus. Oli tundmatus. Oli teatud informatsioon, mis tuli Euroopast ja maailmast.

Piirangud ei tulnud kergekäeliselt.

Ühiskonnas tekkis märtsi keskel ootus üha uute piirangute järele. Seda te tunnetasite?

See ootus oli kohati ka väga vale. Ettevõtlussektoril tekkis ootus, et sulgege, sulgege, sulgege. Ja oli arvamus, et kui valitsus sulgeb, siis valitsus maksab, maksab ja maksab, kui eriolukord on lõppenud. Võtsime ka juriidilise hinnangu ja loomulikult, sellist lähenemist ei tule.

Aga jah, nägime tänavapildist, ka mobiilsest positsioneerimisest, kuidas inimeste liikumine vähenes, muutus üle Eesti paikseks.

Paljud inimesed tunnevad endiselt hirmu COVID-19 ees, näiteks ei julge nad ühistranspordiga sõita. Kuidas muuta see hirm mõistlikuks ettevaatuseks, mis ei sega elamast?

Õppimine – see on vastus. COVID-19 ei tohi panna Eesti ühiskonda ega maailma nurka, vaid COVID-19 ise peab seal nurgas istuma. Ja meie peame oskama selle viirusega koos elada, kuni tuleb ravim või vaktsiin.

Eesti on täna valmis, et lähiajal luua varude agentuur, mis tagab, et meil on kõik strateegilised varud, ka isikukaitsevahendite oma, olemas.

Terviseamet saab nüüd raha ja inimesi juurde?

Terviseameti puhul tuleb teha natuke laiem revisjon ja analüüs, kogu COVID-19 perioodi ja eelneva aja osas.

On's teie sõnades mingi usaldamatus?

Kõik oleks saanud selles kriisis teha samm või paar rohkem. Ja paremini.

Kui kõik, siis ka valitsus?

Ka valitsus.

Kui paratamatu on koroona-kriisi poliitiline kasutamine, et mitte öelda kaaperdamine?

Eestis on koalitsioonivalitsused. Ega ma kujuta ette, et selle kriisi puhul oleks keegi teine, kui valitsus, kandnud poliitilist vastutust.

Aga, ma pean tunnustama ka opositsiooni, ja siiralt: kriisi algusnädalatel oli väga tugev ühte hoidmine. Pärastpoole läksid koalitsioon ja opositsioon jälle oma tavapositsioonidesse.

Teie hea valitsuspartner...

Isamaa?

... siseminister Mart Helme selgitas kriisieelarve vastuvõtmise järel, et koalitsioonis käis kauplemine vorst vorsti vastu ja EKRE sai kõige jämedamad vorstid.

(Paus) Arvan nii, et kriisi ei juhita reljeefsete pealkirjadega, vaid suure töö ja tegudega.

Vabandust, mina ei võrdle peaministrit vorstivabriku direktoriga, need on kaks täiesti erinevat ametit.

(Muigab) Sellega ma olen nõus.

II pensionisambasse maksete peatamine, põllumajandusse välismaalt hooajatööliste mitte lubamine, diislikütuse aktsiisi langetamine, nüüd välistudengite tuleku piiramine – me ju näeme siin valitsuserakondade poliitiliste lubaduste täitmist, mitte koroona-kriisi lahendamist.

Eks kõik need meetmed on vähem või rohkem tugevamini seotud kriisiga.

Kuidas palun?

Võtame samm-sammult.

II sammas oli meede ka 12 aastat tagasi [finantskriisi ajal], eeskätt eelarveline küsimus.

Need, kes 12 aastat tagasi seda tegid, jagasid nüüd soovitust: ärge enam tehke, ei olnud kasu.

Muidugi, sest nemad on nüüd opositsioonis, siis nad olid koalitsioonis.

Diisli aktsiisi langetamine – olen kuulnud mitmelt ettevõtjalt, et see on aidanud kaasa tarbimisele, ka paljudele teistele majandusharudele ning peame arvestama, et kriis tähendab ka inimeste sissetulekute vähenemist.

Hooajatöötajate osas on praegu tehtud otsus, et me pikendame välistööjõudu [põllumajanduses] kuni 31. juulini ja see on andnud teatud leevenduse, mis ei ole küll lõplik lahendus. Lõpliku lahenduse osas peame arvestama, et põllumajandussektoris on täna ca 1500 inimest puudu. Selle nimel me jätkame tööd.

Ja välistudengite piiramise otsust praegune valitsus ei ole teinud.

Eesti sulgub.

Vastupidi, Eesti on olnud [piirangutest] väljumisel hea näide.

Mõned on öelnud, et nagu mini-Schengen. Eesti, Läti, Leedu avasid piirid oma inimeste vabaks liikumiseks 15. mail. 14. mail tegime piirid lahti Eesti-Soome vahel meie töötajatele, kuigi turism, tõsi, peab veel natuke ootama. Aga see näitab usaldust meie naabrite vahel. See oli ka minu ettepanek, et peaksime võimalikult kiiresti liikuma, kui epidemioloogiline olukord lubab.

Nüüd, järgmise sammuna, püüame homme [28. mail] teha kõik selleks, et Schengeni ruumi osas suudaksime oma piire hakata avama.

Kas teid ei häiri nimetus "mini-Schengen" või "Balti-Schengen"...

Mind häirib "Balti-mull". Üldse ei meeldi. Ikka Balti riikide koostöö.

"Mini-Schengen" pisendab päris Schengenit, see on otsekui katse asendada suurt väikesega.

Küsimus ei ole asendamises. Inimeste vaba liikumine on meile olnud nii omane, vaadates viimast 16 aastat Euroopa Liidus, mis on Eestile olnud kõige edukamad. Kui see ära võtta, siis saame aru, kui oluline on see väärtus. Arvan, et Schengeni ruum avab ennast [sisemiselt] võimalikult ruttu, Eesti küll toetab seda.

Seega toob homme (28. mai, toim) Tallinnast uudise, et nii nagu Saksa valitsus avab sakslastele Schengeni alates 15. juunist, mida soovitab ka Euroopa Komisjon, siis Eesti teeb nüüd  sama otsuse?

Olen positiivne inimene ja arvan, et homne päev toob alati häid uudiseid.

Aga piirile tuleb kohustuslik testimine?

Oleneb nakkuskordajast. Riikide puhul, kus 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul on nakkuskordaja teatud protsendist madalam, peaks olema täielikult vaba liikumine.

Kuidas teile tundub väljend "maasikarevolutsioon"?

(Paus) Mida te sellega silmas peate?

(Paus)

Kohtusin just maasikakasvatajate ja põllumajanduse inimestega. Eks nende mure on suur, see on arusaadav.

Aga, me ei räägi seal mõnesaja eurostest palkadest. Vaadates meie tööpuudust, siis usun, et paljud Eesti inimesed otsivad seda nn hooajatööd järgnevaks mõneks kuuks. Selle palgaga, mida mina maasikakasvatajatelt kuulsin, oleks nii mõnigi eestlane nõus seda tööd tegema. Tõsi, see on füüsiliselt raske töö.

Millisest palgast me räägime?

Natukene üle Eesti keskmise palga.

Me ju näeme, mis on selle olukorra põhjused. Kui üks teie partner selgitab lihtsalt, et praegu on Eestis võõrtöölisi Pärnu linna jagu ja tema ei taha, et neid oleks Tallinna linna jagu, siis see on selge poliitiline valik.

Selge valik on see, et tööpuudus on meie inimeste hulgas märgatavalt tõusnud ja loomulikult on oluline, et neile oleks võimalikult palju tööpakkumisi.

Kuid põllumajanduses on viimastel aastakümnetel olnud alati välistööjõudu ja ka täna vajab Eesti põllumajandus välistööjõudu, on see kapsapõllul või maasikakorjajana või näiteks piimafarmis. Eesti ei ole välistööjõu aluspõhimõtteid muutnud. Kui kriis saab läbi, siis need võimalused jätkuvad.

Täna on küsimus selles, et EL on öelnud, et kolmandatele riikidele ei peaks EL avama piire enne 15. juunit. Maasikakorjamise puhul hakkab tipphetk juba kätte jõudma.

Kas maasikad on üks põhjus, miks Turu-uuringute AS-i küsitlus näitab Keskerakonna populaarsuse tõusu ja EKRE langust?

Mina mäletan, et Reformierakonna valimiskampaanias on olnud maasikad üks domineeriv element.

Et Keskerakond on suutnud jätta kompromissi otsiva mulje ja EKRE mõjub liiga põikpäisena.

Poliitika ongi kompromisside kunst.

Tegelikult te teate, et 31. juuliks on piirid ammu jälle lahti, hooajatöölised pääsevad uuesti Eesti põllumajandusse ja probleem laheneb iseenesest?

(Muigab) Ma nõustun teiega: annaks jumal, et meie epidemioloogiline olukord on selline, et saame nii ruttu kui võimalik vabalt liikuda ja piirid lahti teha. Mina toetan avatud ühiskonda. Olen elanud suletud ühiskonnas, pean silmas okupatsiooniaega, ja ma ei taha ühtegi sekundit enam selles elada. Minu soov on igal juhul elada avatud, demokraatlikus maailmas, mille juurde kuulub muidugi [inimeste] vaba liikumine.

Aga EKRE ei muutu ju.

Usun, et me kõik muutume ja õpime oma vigadest. Nii ka EKRE.

Inimesed, kes on valitsusega kokku puutunud, ütlevad, et nad tajusid mõnedes ministrites tärganud sümpaatiat piirangute vastu, piirangud hakkasid meeldima.

Mina ei ole seda täheldanud. Olen täheldanud, et piiranguid on valitsus teinud ainult lähtudes rahva tervisest. See on inimeste elu.

Kuivõrd te tajute ühiskonnas väsimust, mida see kriis on koos piirangutega tekitanud?

See on olnud väga suur hakkamasaamine Eesti inimestele ja meie peredele. Sama distantsõpe, kus kõige suurema mahvi said õpetajad. Nende leidlikkus selles olukorras on midagi väga erilist. Tunnustus neile. Muidugi tunnustus inimestele, kes Eesti digiarhitektuuri ja –taristut on ehitanud.

Aga loomulikult on inimesed väsinud, sellist olukorda pole enne olnud, need olid Eesti iseseisvuse taastamise järgse aja keerulisemad hetked. Loodame, et kevad ja suvi annavad kosutust ja... oleme valmis paremini, kui peaks tulema võimalik teine laine.

Inimesed on kärsitud, tahavad vana elu tagasi.

Vana elu ei tule niipea tagasi. Ilma vaktsiini või ravimita jäävad kindlasti teatud käitumise erisused võrreldes selle aasta jaanuari ja veebruariga.

Valitsus on piirangute kaotamisel kuidagi ebalev: alguses võib teatris ja kinos olla vaid 50 inimest, teatrid jäävad seepeale suletuks ning kohe tuleb uus teade, et lubame täituvust 50 protsendi ulatuses. Miks on piirangute maha võtmine keerulisem kui nende kehtestamine?

See on nagu autoga tagurdamine – garaaži sõitmine on alati kergem kui sealt välja tagurdamine.

Kas teil tagurdamiskaamerat ei ole?

(Naerab) Mina seda kaamerat niiväga ei usaldaks. Ikka tuleb vaadata peeglitesse, kui tagurdada.

Aga selge on see, et puu otsa ronimine on kergem kui sealt alla tulek. Ka Saksa kantsler Angela Merkel ütles, et piirangutest väljumine on palju keerulisem.

Muide, seda on öelnud ka Eesti meditsiinisüsteem, rääkides plaanilise ravi taastamisest, et piirangute panek oli kergem kui nende maha võtmine.

Kas järgmine kord suudab Euroopa sellise kriisi tekkides läbi rääkida, kuidas ühiselt tegutseda, ka piiride sulgemisel?

Kindlasti suudab paremini. Selle kriisi esimestel päevadel saime valusa õppetunni. Ei ole normaalne, kui meie kodanikud jäävad Euroopa Liidu sees piiri taha kinni ja ei saa koju tulla.

18. mail 2020 esitasid Prantsusmaa ja Saksamaa ettepaneku luua läbi EL-i ühislaenu 500 miljardi euro suurune taastumisrahastu, mis aitaks Euroopa majanduse jalule pärast koroonaviiruse šokki. On see samm EL-i tihedama integratsiooni suunas?

See on tugevama EL-i suunas. See näitab, kuidas EL tegelikult on võtnud selles kriisis väga jõulise positsiooni.

750 miljardit lisaks 1,1 triljonile, mille nüüd pani komisjon lauale. Need on ikka ülisuured, võimsad sammud majanduse, ettevõtluse taastumiseks, aga ka pikaajalised sammud. Minule on oluline, et seal on sees kliimateema, digitaalne areng. On ka väga hea, et me ei räägi 750 miljardist mitte ainult kui laenust, vaid kui toetustest ja laenust.

See, kui jõuliselt on EL nüüd käitunud, on... muljeltavaldav. Samm õiges suunas. See näitab, et Euroopa on olnud ühelt poolt rahu projekt, demokraatia ja õigusriigi liit, aga praegu näitab EL ka oma majandusvõimsust.

Mõelge, pool aastat tagasi rääkisime struktuurse tasakaalu reeglitest, ja see oli õige. Aga nüüdses kriisis on Euroopa väga ruttu muutnud oma positsiooni, et tulla kriisist kiiresti välja. Mis ei tähenda, et selline fiskaalreegliteta elu jääb igaveseks, kindlasti mitte.

Härra peaminister, kas te räägite oma valitsuse istungitel ja valitsuskabineti nõupidamistel sama juttu?

Jah.

Kurtidele kõrvadele?

Ei.

Kuidas nii? Rahandusminister Martin Helme ütles selgelt: tema kantsler Merkeli ja president Macroni plaani ei toeta. Teie arvates on see ettepanek aga kindlasti samm õiges suunas. Milline on Eesti arvamus?

Eks te mäletate, et ka kliimaneutraalsuse osas oli palju sisulist arutelu ja otsus langetati, et Eesti toetab EL-i kliimaneutraalsuse eesmärke.

Sõnaga, nii nagu sai Eesti valitsuse toetuse Euroopa rohepööre, saab nüüd Eesti valitsuse toetuse ka Euroopa Komisjoni taaskäivitamisfondiks kasvanud Merkeli-Macroni plaan?

Eesti peaks sellest osa võtma. Jah, arvan küll.

Kas see 750 miljardit jõuab ka Eesti riigikogu suurde saali hääletusele?

Parlament arutabki seda.

Ja seega?

Meie riigikogu on olnud alati EL-i poole näoga, mitte seljaga.

Mis tähendab, et näeme huvitavat hääletust: Keskerakond, enamus Reformierakonda, sotsid ja võibolla natuke Isamaad ühel poolel ning EKRE, natuke Isamaad ja võibolla keegi Reformierakonnast teisel poolel?

Mina tegelen reaalse poliitikaga ja lähtun sellest, et Keskerakond, EKRE ja Isamaa leppisid koalitsioonilepingus kokku: me toetame Euroopa Liitu, sellist EL-i, mis on riikide liit, tugevat EL-i. Ja sellega läheme edasi.

Klen Jäärats, riigikantselei EL-i asjade direktor, kirjutas äsja, et EL-i põhivabadused, solidaarsus ja siseturg on Euroopa avalikud hüved ja lisas: "Me kas taastume kriisist koos või paastume selles koos või siis jäävad hüved koduaresti paastule." Kirjutate alla?

Mina arvan, et me taastume sellest kriisist ja see kriis annab EL-ile tugevust juurde. See on ka Eesti huvidega sarnases suunas.

Kas me taastume sellest kõik koos?

EL-i tugevuse number on täna 27. 27 on tugevam kui ükskõik milline number sellest allapoole.

Paljud lõunaeurooplased vaatavad Euroopa Liitu kui võõrast, kes neid raskel ajal ei aita. Meie ei taha ju ennast kunagi samasuguses võõristuses leida?

Ei. Meie sõnum on – mitte kunagi enam üksi.

Kui meie partnerid Lõuna-Euroopas palusid läbi NATO abi, oli Eesti üks esimesi, kes toetas nii Itaaliat kui Hispaaniat. Nad panid seda tähele.

Kas Euroopa ühislaenuga nõustumine vajab Eestis rahvahääletust, nagu arvab EKRE saadik Euroopa Parlamendis Jaak Madison?

Mul pole ühtegi juriidilist hinnangut, mis ütleks, et Euroopa Komisjoni uus pakkumine vajaks rahvahääletust.

Pühapäeval lähete Hundisilmale?

Jah.

Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar saab 70. Tuleb suur pidu?

Ei tea. Auväärne iga ja kindlasti oleks tore teda üle pika aja näha.