Robert Kitt: jätkusuutlikku majandust riigiabi mudelile üles ei ehita ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti valitsus tegi kriisiolukorras küll kohati üle kivide ja kändude, aga kokkuvõttes õigeid otsuseid, kuid nüüd tuleb laenuraha võtmise eufoorias endale aru anda, mida sellega peale hakatakse, sest toetustel püsiv majandus pole jätkusuutlik, ütles "Esimeses stuudios" majandusekspert Robert Kitt.

Kui Eesti laenukoormus moodustas enne koroonapandeemia põhjustatud majanduskriisi 10 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust, siis pärast võlakirjade emissiooni ja teisi laene ning majanduse kahanemist tõuseb see 15 kuni 20 protsendini, ütles Kitt, ning lisas, et see on täiesti normaalne olukord ja lubaks riigil veel juurde laenata.

"Pole hullu, saame hakkama, ma ütleks. Olulisem laenamisest on see, mida selle rahaga tehakse. Siin ka Äripäev kirjutas, et Eesti on nüüd riikide hulgas, kellel on võlakirjad. Mina sellest eufooriast aru ei saa. Võlakiri on instrument riigikassa täitmiseks. Küsimus on, mis sellega tehakse," rääkis Kitt.

Kitti sõnul on valitsusel õige aeg investeerida taristusse ning seda oleks pidanud juba varem tegema. "Meil on 10 aastat olnud pidev majanduskasv. Ma ei ole eriline riigikapitalismi toetaja, aga nüüd on see koht, kus saab investeeringute näol majandusele õla alla panna," lausus ta.

Laenuraha toetusteks jagamine võib päästa nii mõnegi ettevõtte, kuid pikaajalist plaani selle peale teha ei saa, märkis Kitt.

"Kui meil on olnud majandus, mis on viis-kuus aastat buuminud ja ettevõtete ärimudel ei pea vastu kolme kuud ärikriisi, siis on küsimus, et kaua sa toetad. Mingil hetkel nõrgemad ettevõtted ja ärimudelid kaovad ära ja see on majanduslik paratamatus. Kas see on suur tragöödia? Ma olen oma tõekspidamistes turu usku. /.../ Loomulikult riik jõuab maksta ja me jõuame ka suuremaid laenukoormaid üleval pidada, aga kellele või millele me pärandame need laenud – mis on selle asja eesmärk?" rääkis Kitt.

"Kõik abimudelid on lühiajalised, sest ettevõtted opereerivad globaalses konkurentsis ja me ei saa abimudelitele üles ehitada jätkusuutlikku Eesti majandust, " lisas ta.

Kitti sõnul saaks riik oma andmebaasidega toetusi paremini suunata. "Eesti on ju digiriik ja maksuametil on täpselt näha, mis sektorid kuidas käituvad, et tegelikult võiks täpsemalt sihtida," lausus ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: