Pelosi kutsus Kapitooliumilt eemaldama konföderatsiooni kujusid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Nancy Pelosi koos teiste demokraatidest kongressi liikmetega George Floydi mälestuseks põlvitamas.
Nancy Pelosi koos teiste demokraatidest kongressi liikmetega George Floydi mälestuseks põlvitamas. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi kutsus kolmapäeval Kapitooliumilt eemaldama 11 konföderatsiooni sõdurite või ametnike kuju, mida ta peab praeguses kontekstis rassistlikeks.

"Mälestusmärgid meestele, kes propageerisid julmust ja barbaarsust oma puhtalt rassistlike eesmärkide saavutamise nimel, on groteskne solvang neile (Ameerika demokraatia ja vabaduse) ideaalidele," kirjutas kongressi kõrgeim demokraat vastavale erakondadeülesele komisjonile.

"Nende kujud avaldavad austust vihale, mitte pärandile," lisas Pelosi. "Need tuleb eemaldada."

Osa kujudest, mis kujutavad mehi, kes juhtisid või võtsid osa Ühendriikidest lahkulöömise läbikukkunud katsest kodusõja ajal, seisavad väljapaistvates kohtades Kapitooliumil. Nende seas on näiteks Ameerika Riikide Konföderatsiooni presidendi Jefferson Davise pronkskuju, aga ka konföderatsiooni asepresidendi Alexander Stephensi marmorkuju.

Nimetatud meestele esitati riigireetmise süüdistus Ühendriikide vastu, märkis Pelosi. Nende kujud on välja pandud Kapitooliumis Statuary Hallis, mis on üks populaarsemaid turistide ringkäikude peatuspaiku.

Korrus allpool on kindral Robert E. Lee kuju.

Pelosi kirjutas kirja raamatukogu ühendkomiteele, mida juhib vabariiklasest senaator ning asejuht on esindajatekoja demokraat.

Tegemist ei ole esimese korraga, kus Pelosi on samasisulist üleskutset väljendanud.

Pelosi kutsus 2017. aasta augustis toonast esindajatekoja spiikrit Paul Ryanit eemaldama kujud, vaid mõned päevad pärast seda, kui valgete ülemvõimu toetav kogunemine Charlottesville'is tõi kaasa ohvrid ning president Donald Trump väljendas end ebaselgelt valgete natsionalismi küsimuses.

Trump seisab vastu sõjaväebaaside ümbernimetamisele

President Donald Trump välistas kolmapäeval üleskutse muuta Ühendriikide sõjaväebaaside nimed, millel on Ameerika kodusõjas könföderatsiooni poolel võidelnud liidrite nimed.

"Need monumentaalsed ja äärmiselt võimsad baasid on muutunud osaks suurest Ameerika pärandist ning võitmise, võidu ja vabaduse ajaloost," säutsus Trump.

"Minu administratsioon ei kavatse isegi kaaluda nende suursusugste ja legendaarste sõjaväerajatiste ümbernimetamist. Meie kui maailma võimsaima riigi ajalooga ei saa jännata. Austage meie sõjaväge!"

Trumpi säutsule, mille eesmärk on säilitada baaside nimed nagu Põhja-Carolinas asuv Fort Bragg, andis kaalu juurde Valge Maja pressisekretäri Kayleigh McEnany otsus see ette lugeda ning anda koopiad sellest Valge Maja ajakirjanikele. McEnany nimetas taolisi üleskutseid muuta nimesid "täielikuks mitte-algatuseks".

Rassismivastaste ja politseivägivalla vastu korraldatud meeleavaldustega seoses on jõuliselt esile kerkinud üleskutsed nimetada ümber taolised rajatised.

Kõne all on konkreetselt kümme baasi, mis austavad kodusõja kaotanud ja orjanduse säilitamise alalhoidmisele alla jäänud setsessionistliku Lõuna kindraleid. Teiste seas on sellised kuulsad baasid nagu Fort Bragg Põhja-Carolinas, Fort Hood Texases ja Fort Benning Georgia osariigis.

Rassismivastastest meeleavaldustest esile tõusnud raevu laine on võtnud fookusesse ka lõunaosariikide kodusõjakangelaste mälestusmärkide ja kujude eemaldamise. Lisaks on afroameeriklaste kaitseks korraldatud protestide sihtmärgiks võetud ka konföderatsiooni lipp ja viimati suisa maadeavastaja Christoph Kolumbuse kujude eemaldamise, kuna viimane avas Ameerika Euroopa asustajatele.

Bostonis raiuti meresõitja kujul pea maha, ütles politsei kolmapäeval. Veel üks Kolumbuse kuju võeti maha Virginia osariigis.

USA merevägi andis samas teada, et keelustab konföderatsiooni lipu kasutamise kõigil oma laevadel ja erinevates rajatistes. "Korralduse eesmärk on tagada üksuse ühtekuuluvus, säilitada kord ja distsipliin ning seista mereväe tuumikväärtuste eest nagu au, julgus ja pühendumine," ütles admiral Michael Gilday.

Võidusõiduautode sarja korraldav NASCAR teatas samuti kolmapäeval, et keelustab konföderatsiooni lipud, sest need esindavad vastupidiseid väärtusi, mida nemad püüavad juurutada, nagu kõigi jaoks avatud ning kaasavat võistluste keskkonda.

Ameerika Riikide Konföderatsioon oli riik, mis eksisteeris Põhja-Ameerika kodusõja ajal aastail 1861 kuni 1865 ning mille diagonaaliga ristiga puna-sini-valget lippu peetakse mitmel pool, peamiselt lõunaosariikides, senini au sees.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: