Vastasseis puhkes Washingtoni kesklinnas Lafayette'i väljakul selle koha lähedal, kus võimud ajasid kolme nädala eest laiali rahumeelselt protestinud rahva, et lähedalasuva kiriku ees saaks poseerida piiblit käes hoidnud president Donald Trump.

Ameerika Ühendriikides ja mujal maailmas vallandunud rassismivastased meeleavaldused, mis aeg-ajalt on muutunud vägivaldseks, on ajendatud mustanahalise George Floydi hukkumisest Minneapolises politseivägivalla käigus.

Katse Jacksoni pronkskuju maha võtta on üks kümnetest episoodidest, kus meeleavaldajad on eemaldanud või rikkunud rassismi toetamises süüdistatud ajalooliste tegelaste monumente.

Esmaspäevane vastasseis sai alguse õhtuhämaruses, kui koronaviiruse nakkuse tõttu maske kandnud meeleavaldajad murdsid läbi pargi keskel asuva monumendi ümber püstitatud kahemeetrise tara. Meeleavaldajad ronisid monumendile, kinnitasid köied nii Jacksoni kui ka tema hobuse pea ümber ja hakkasid neid maha kiskuma.

Seejärel tungisid väljakule kümned kumminuiadega relvastatud korrakaitsjad, kes tulistasid protestijate sekka pisargaasi, et neid ausamba juurest laiali ajada. Pimeduse saabudes oli politsei olukorra oma kontrolli alla saanud.

President Jackson oli USA armee endine kindral hüüdnimega "Vana Hickory", kes töötas Valges Majas kaks ametiaega aastatel 1829-1837. Jacksoni populistlikku poliitilist stiili on mõnikord võrreldud Trumpi omaga.

Ameerika Ühendriikide indiaanlaste juhid on kritiseerinud Jacksonit 1830. aasta indiaanlaste väljasaatmisakti allkirjastamise eest, mille tulemusel USA valitsus ajas tuhandeid põliselanikke oma maadelt minema, sundides neid liikuma läände, millist teekonda hakati nimetama pisarate rajaks.