"George Floydi surma puhul on olnud kaks narratiivi. Üks narratiiv on õige, et valgenahaline politseinik Derek Chauvin tappis jõhkralt Floydi, kes oli mustanahaline relvastamata kristlane. Ja siis on vale narratiiv, et Floydil oli rikkalik kriminaalne minevik, ta oli vahistatud narkootikumide ja vägivalla ja relvastatud röövi pärast ning et sel saatuslikul päeval kasutas ta valeraha ja osutas politseile vastupanu. See on vale narratiiv ja kes seda kasutab, riskib kohe rassismi süüdistusega," selgitas Lotman Vikerraadio saates "Uudis+".

Ta lisas, et rassism on vastik ja tülgastav, kuid tema tahab juhtida tähelepanu rassismi diskursiivsetele juurtele. Ning et kahe diskursuse vahel, mis mõlemad toetuvad õigetele andmetele, ei ole võimalik saavutada dialoogi.

"Asi on selles, et antirassistid, nii valgenahalised kui ka mustanahalised, kasutavad sama argumentatsiooni kui rassistid. Kui nad vaatavad proportsiooni, et mitu mustanahalist meil elanikkonna hulgas on ja palju neist istub vangis. See on rassistlik lähenemine."

Mitterassistlik lähenemine oleks Lotmani sõnul võrdne kohtlemine ehk kes sooritab mingi kuriteo, vastavalt sellele teda käsitletakse.

"Tuleb oluliselt muuta seda, kuidas me räägime. Asi on selles, et osa antirassistlikust diskursusest valgete poolt käsitleb mustanahalisi kui mittetäisväärtuslikke. Neile tuleb rääkida muinasjutte, mis neile meeldib ja mitte seda, kuidas asjad tegelikult on. Ja see on suur probleem. Ja see, kes isegi osutab sellele probleemile, nagu mina praegu, riskib sellega, et saab rassisti sildi külge. Ehkki, ütlen veelkord, rassism on tülgastav, ei ole euroopalik, on vale jne. Kuid tõde on ka oluline," rääkis Lotman.