Sõrmus: maasikakasvatajad ei vaja palgatoetust, vaid töötajaid
Töötukassa maksab kinni pool palgast, kui maasikakasvataja võtab töötu hooajalisele tööle, näeb ette valitsuse uus abimeede, millele kulub tänavu 600 000 eurot. Prognoosi kohaselt võib uue meetmega kolme kuu jooksul tööd saada kuni 750 töötut. Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul palgatoetus välistööjõu puudust ei korva.
Eesti põllumeeste esindajad saatsid valitsusele pöördumise, milles nõutakse põllumajandussektoris hädavajaliku välistööjõu riiki lubamist alates 15. juunist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Peaminister Jüri Ratase sõnul on üks lahendus põllumeeste tööjõuprobleemile leitud.
"Avatakse ka palgatoetuse meede põllumajandusettevõtetele, et soodustada töö kaotanud inimeste palkamist marjakasvatussektorisse," ütles Ratas.
Meetmega makstakse ettevõtjale töötu töölevõtmisel toetusena pool palgast.
Põllumajanduskoja juhi Roomet Sõrmuse sõnul ei vaja maasikakasvatajad palgatoetust, sest Eesti inimesed lihtsalt hooajalistele põllutöödele ei tule.
"Marja- ja maasikakorjajate arv sealsamas on 400 juures püsinud juba mitu kuud ja teine 200 aiandustööatajat on ka seal olnud üsna stabiilselt üleval. Kahjuks neid kuulutusi ei ole töötukassast maha võetud. Me ei saa tegelikult konkreetseid vastuseid mõneti väga lihtsatele küsimustele, millal saaksid välistöötajad Eestisse nendele hädavajalikele põllumajandutöödele appi tulla," rääkis Sõrmus.
Maasikakorjamisel oleks appi vaja 1000 töötajat, mujal aias on puudu 500 inimest ja farmidesse oleks vaja 500 lüpsjat.
Siseminister Mart Helme sõnul on Euroopa Liidu välispiirid kolmandatale riikidele kuni 1. juulini suletud. Kuid välistööjõuga ei saa ka edaspidi arvestada.
"Me oleme väga huvitaud, et Eesti tark majandus ei püsiks odaval ukraina tööjõul. Põllumajandus on Eesti kõige paremini finantseeritud sektor valitsuse poolt ja kui siin käputäis maasikakasvatajaid püüab jätta muljet, et valitsus ei tegele põllumajandusega, siis ta unustab ära, me alandasime diisli hinda, me tegime leevendusi sinise kütuse kasutamisele. Meie erakond oli konkreetselt see, kes võitles välja 10 miljonit siseriikliku toetust põllumajandusele ja 200 miljonit läks maaelu edendamise sihtasutusele," rääkis Helme.
Praegu Eestis viibivatele võõrtöölistele anti võimalus pikendada lühiajalise töötamise luba põllumajanduses 31. juulini.
Toimetaja: Aleksander Krjukov