Ohvriabi: Lihula tragöödia videolõikude avaldamine tooks ohvritele lisakannatusi
Lihula tragöödia videolõikude avaldamine tooks tõenäoliselt kannatanutele ja nende lähikondsetele lisakannatusi, ütles sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juhataja Jako Salla lühiintervjuus ERR-ile.
Milline on teie arvamus siseminister Mart Helme üleskutsele, et osa salvestisi sellest Lihula tragöödiast võiks olla avalikud? Ta põhjendas seda sellega, et see aitaks inimestel aru saada, mis võib juhtuda, kui relv satub vaimselt ebastabiilse inimese kätte ja seadus ei suuda seda peatada.
Mulle tundub, et tegelikult ühiskonnas on päris tugev konsensus selles osas, mis puudutab relvade kättesaadavust ja seda, kes relvi võivad kasutada ja mis võib juhtuda, kui relv on valel ajal vale inimese käes. Ei ole sellist ühiskondlikku debatti, kus oleks väga tugevad eriarvamused. Selles mõttes ei näe ma vajadust. Mulle tundub, et see eesmärk, mida soovitakse sellega saavutada, et inimesed sellise olukorra ohtlikkusest aru saaksid, on täna ühiskonnas on päris hästi olemas. Tuleks hästi kaaluda, kas neid menetlusmaterjale ja kindlasti väga häirivaid kaadreid on vaja avaldada või mitte.
Mis kaasmõju nende kaadrite avaldamisel võib-olla?
Eks need inimesed, kes on puudutatud nendest sündmustest, kes on otseselt kannatanud, kes on nende lähedased, tuttavad, töökaaslased, nemad tõenäoliselt tunnevad ennast traumeerituna. Olemata ise neid klippe näinud, võib eeldada, et need kordavad üle neid kannatusi ja neid tundeid, mis nendes olukordades võisid neid inimesi tabada. Seda võib pidada korduv-ohvristamiseks nende inimeste suhtes. Ja alati on tavainimesi, kes on lihtsalt lehelugejad, televaatajad, kellele need täiendavaid traumasid tekitavad.
Kas see võib kuidagi mõjuda indu juurde andvalt ka sellistele inimestele, kes on vaimselt ebastabiilsed ja kellel võib olla samuti ligipääs näiteks tulirelvale?
Seda on hästi raske öelda, kuna selliseid juhtumid on väga harvad. Aga kui me mõtleme näiteks enesetappude peale, siis sellised järgnevusefektid ikkagi on olemas, aga õnneks need sageli ei realiseeru. Seda ei saa pidada väga suureks tõenäosuseks.
Kuidas te hindad selle Lihula tragöödia niivõrd massiivselt meediakajastust?Tänase päevani ja juba mitu päeva on Eesti suuremate uudisteportaalide esiküljed täidetud mitmete-mitmete lugudega, mis käsitlevad selle sündmuse erinevaid pisidetaile seoses ohvritega, sealse piirkonnaga ja inimestega, kellega nii tapjal kui ka ohvritel võis olla kontakt.
No ühelt poolt, ma arvan, see on hästi mõistetav, et meedia sellest kirjutab ja inimestel on kahtlemata hästi suur huvi selle sündmuse vastu. See on paljusid inimesi puudutanud. Ja ma arvan, et meedia on ka teinud väga palju head tööd selle juhtumi kajastamisel. See viis, kuidas neid kannatusi on inimlikustatud, neid lugusid välja toodud nende inimeste suhtes, kes seal kannatada said - suures osas minu meelest kajastus on olnud ka vajalik. Sellised juhtumid õnneks Eestis ei ole nii tavalised, et neist kuidagi mööda vaadataks. Ja tõesti on seal ju hästi palju lahtiseid küsimusi, mille puhul tuleb olla ettevaatlik oletuste tegemisel. Välja toodud on ka just selle mõju kogukonnale, Lihula elanikele ja seal lähikondsetele. See on vajalik.
Teine pool on see, kui kajastus läheb väga detailseks ja tõesti hakkab välja tooma selliseid võikaid detaile. Siis selle puhul tuleks küsida, mis on selle kasutegur võrreldes võimaliku kahjuga. Milliseid kannatusi ta võib kaasa tuua nendele kohalikele inimestele, kes neid kannatanuid tundsid või ka nendele inimestele endile, kes otse sündmusega seotud olid.
Selle sündmuse kahju on suuresti juba sündinud ja täna meil ole tegu olukorraga, kus me peame avaldama väikseid detaile selle jaoks, et selle kuriteo toimepanijat veel tabada või mingil muul sellisel põhjusel. Minu meelest peaks seda väga-väga kaaluma, kas need kannatused, mida selliste võikate ja julmade detailide välja toomisega tekitatakse, praeguses seisus kaaluvad üle mingid muud argumendid.
Kuhu see debatt ühiskonnas peaks välja jõudma, mis aitaks kuidagi selliseid olukordi tulevikus vältida?
Peamiselt on ju täna tekkinud debatt relvaseaduse osas. Et millistel tingimustel inimestele relvad kättesaadavad oleks. Ja kindlasti teine oluline debatt, mida siin kõrval peaks pidama, on erinevate narkootiliste ainete tarvitamise osas, psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ja võimaluste osas. Ilmselt me sinna veel ka jõuame. Täna meil lihtsalt selle selle debati jaoks on liiga vähe infot. Aga see debatt, mis meil täna on tekkinud relvade kättesaadavuse osas, mulle tundub, et siin seda üksmeelt ühiskonnas on päris palju.
Toimetaja: Aleksander Krjukov