Ohvriabisse pöördujate arv kasvab, kannatajate seas üha enam mehi

Selle aasta jooksul on teatatud ligi 10 000 lähisuhtevägivalla juhtumist ning kasvanud on ka raskete vigastustega ja surmaga lõppevate juhtumite arv.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtiv lähisuhtevägivalla ametnik Kati Arumäe rääkis, et selle aasta jooksul on antud teada ligikaudu 10 000 juhtumist. Tõusnud on raskete vigastustega ja surmaga lõppnud juhtumite arv.

Lähisuhtevägivalla juhtumite rohkus regiooniti tugevalt välja ei joonistu. Küll aga on teada, et kõige rohkem on neid registreeritud Tallinnas, Ida- ning Lõuna-Eestis.

Arumäe rääkis, et 2020. aasta esimeses pooles oli kuue surmaga lõppenud juhtumi seas viie ohvriks mees.

"Kui me nüüd vaatasime poolt aastat, siis seal jäi silma, et mehi on rohkem hukkunute hulgas. Kas see on siis täiskasvanud poeg või ka paarisuhetest tulnud. Kui me vaatsime esimest poolaastat, siis on kuus hukkunut ja ainult üks nendest on naine," rääkis Arumäe.

Ohvriabi osakonnajuhataja Jako Salla ütles, et peale koroonaviirust on ühendust võtvate inimeste arv võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Põhjustena tõi ta tavapärase elu taastumise ning hirmud, mille koroonakriis endaga kaasa tõi.

Nii Salla kui Arumäe nentisid, et politseisse ega ohvriabisse jõuab vaid kolmandik juhtumitest. Salla tõdes, et rohkemate juhtumiteni jõutaks, kui julgetaks otse küsida.

"Uuringute järgi saab kindlalt öelda, et nendest inimestest, kes näiteks aasta aja jooksul lähisuhtevägivallaga kokku puutuvad kannatununa, nendest päärdub politseisse umbes kolmandik. Teiselt poolt, paljud neist inimestest käivad tööl, käivad arsti juures. Selle puhul ka seda ise ei olda valmis rääkida, aga mille puhul me kindlasti jõuaks palju enamate juhtumiteni kui julgetaks küsida," ütles Salla.

Mai lõpust alates on võimalik nii vägivallatsejatel endil kui ka ohvritel võtta ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga. Tugiliini koordinaator Tõnis Palgi selgitas tugiliini ideed lähemalt.

"Idee oleks anda inimestele võimalus esmaseks nõustamiseks, kui inimene tunneb, et tal on mure enda käitumise või lähedase käitumise pärast. Kas ta on teinud kellelegi haiget või näeb, et keegi haavub tema käitumisest, siis on võimalus helistada tugiliinile ja koos helistajaga arutada ja peegeldada, et mis võiks olla see abiväljund," selgitas Palgi.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: